Alahinnatud õpipoisiõpe

Eesti tööturgu käsitlevad artiklid jätavad harva mainimata vajaduse senisest enam täiend- ja ümber koolitada töötuid ning madala kvalifikatsiooniga isikuid. Armastatakse rõhutada, et vajalikke oskusi ei ole võimalik omandada lühikursustel, tööle oodatakse põhjaliku väljaõppe läbinuid.

Samas ei ole siiani välja toodud mehhanismi, mille abil taoline tööjõu ümberstruktureerimine võimalikuks saaks. Kuigi mõte aasta-kaks koolipingis istuvast keskealisest töötust meesterahvast, kes koolis uued oskused omandab ning seeläbi haljale oksale jõuab, tundub ilus, esineb selliseid näiteid reaalsuses paraku haruharva. Tagasi koolipinki asumine tundub inimesele, kelle viimane õpikogemus pärineb 20 aasta tagusest ajast, võõrastav. Pealegi, kes sel ajal leiva lauale toob?

Milline on lahendus? Üks seni vähekasutatud lahendus on õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe. Praxis analüüsis hiljuti üle-euroopalise õpipoisiõppe uuringu raames Eesti kogemusi õppevormi rakendamisel. Töökohapõhine õpe on kutsehariduse õppevorm, kus suurem osa õppetööst toimub töökohal ning koolis käiakse omandamas vaid olulisemaid teoreetilisi teadmisi.

Koolide partnerid on õppe pakkumisel ettevõtjad. Peale põhitõdedega kurssi viimist asub õpilane ettevõttes tööle kogenud meistri käe all, kes teda igapäevases töös juhendab. Kolmandik õppest peab toimuma koolis, kuid et õpingute korraldus on paindlik, lepitakse täpne ajagraafik kokku koostöös tööandjaga. Töövõtjale on õppe olulisim pluss, et panustades ettevõtte töösse, maksab tööandja talle ka palka. Tööandja saab aga riigi kulul koolitada enda vajadustele vastava töötaja.

Töökohapõhine õpe toimib hästi metsandussektoris, kus eestvedaja on Luua Metsanduskool. Metallitööstuse erialadel on ettevõtjate oluline partner Tallinna Tööstushariduskeskus ja teeninduses Tallinna Teeninduskool. Täiskasvanud õppijad on olnud väga motiveeritud õppes osalema, sest omandatud teadmised on kohe töökohal rakendatavad. Ettevõtjad on leidnud õppes hea viisi, kuidas uus töötaja kiirelt meistriks koolitada.

Töökohapõhine õpe on aga vähe teadvustatud, seal õpib vaid 2% kõigist kutsehariduse õpilastest. Eesti tööjõu kvalifikatsiooni tõstmiseks peaks töökohapõhine õpe muutuma madalate või vananenud oskustega tööjõu värbamisel normiks. Oluline roll on siin kanda riigil, kes peab ettevõtjaid taolisest koolitusvõimalusest senisest paremini teavitama.