"Meie tänased kohtumised ja kolmapäevane kohtumine on olulised sammud - võib-olla kõige olulisemad - finantskriisile lahenduse leidmiseks. Isegi juhul, kui edaspidi on vaja veel täiendavaid samme," ütles eile Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

Kõnelused algasid reedel eurogrupi rahandusministrite kohtumisega, kus peamine teema oli Kreeka. Rahandusministrite laual oli värske troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi) raport, mille järgi on Kreeka majanduse seis juuliga võrreldes järsult halvenenud ning abivajadus kasvanud. Kohtumisel osalenud rahandusminister Jürgen Ligi möönis, et erasektori pankadel tuleb Kreeka laenudest suurem kahjum sisse võtta kui algselt läbi räägitud 21%. Jutuks oli isegi kuni 60% suurune kärbe.

"Erasektori lõige tuleb suurem, see on üsna kindel," ütles Ligi. Niisamuti tuleb uuesti läbi rääkida Kreeka järgmine abipakett, mis algselt tähendas IMFilt ja euroala riikidelt 109 miljardi euro suurust panust.

Kreeka "kahjumi sissevõtmine" nõrgestab Euroopa panku. Laupäeval jõudsid ELi rahandusministrid esialgsele kokkuleppele pankade koordineeritud rekapitaliseerimises, mille mahuks hinnati kuni 110 miljardit eurot. Selline on pankade kapitalivajadus, kui euroala probleemsete riikide võlakirjad nende bilansis turu hinda ümber hinnata ning kindlustada kapitali adekvaatsuse suhtarv 9% tasemel (omakapital pluss jaotamata kasum).

Kõige enam vaidlusi põhjustab aga euroala päästefondi EFSF võimendamine, mis peaks looma tulemüüri eelkõige suurte liikmesriikide ümber, kapital ei pageks ka Itaalia ja Hispaania võlakirjadest. Nädalavahetusel oli laual kaks alternatiivi - ühe järgi tagaks EFSF osa uutest võlakirjadest, teise järgi loodaks erifond samuti tagatise andmiseks, kuid sellisel moel, et fondi saaksid IMFi egiidi all raha panna ka erasektori investorid ja riiklikud investeerimisfondid.

Enne eileõhtust euroala valitsusjuhtide tippkohtumist üttles Saksamaa kantsler Angela Merkel, et lõplik lahendus sünnib kolmapäevaks.