Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Täna üritatakse kriis seljatada

    Viimasel aastal hulga kriisikohtumisi pidanud Euroopa Liidu juhid kogunevad täna taas, et panna paika võlakriisi seljatamise täispakett.

    Poliitikutel on raske ülesanne. Kreeka tuleb päästa kokkuvarisemisest, Euroopa pangad pankrotist ja Euroopa ajutine päästefond EFSF peab saama juurde turgusid rahustavat löögijõudu.
    "See on viimane väljasõit kiirteelt. Kui me otsusele ei jõua, siis oleme surnud," ütles 19. oktoobril Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kui selgus, et Saksamaa survel lükkub edasi ELi tippkohtumine, kus oli plaanis vastu võtta eurokriisi lahendust võimaldav täispakett.
    Nädalavahetusel toimunud Euroopa Liidu Ülemkogu aga lahendust ei toonud ja seetõttu järgneb täna teine erakorraline tippkohtumine, kus peaks langetatama otsused Euroopa pankade rekapitaliseerimise, Kreeka võlakoorma vähendamise ja EFSFi rakendamise kohta.
    Pankade rekapitaliseerimise osas peaks valitsema üksmeel: Euroopa pangad peavad endale turgudel hankima omakapitali juurde 100-110 miljardit eurot.
    Mis puudutab Kreeka võlakärbet, siis Saksa kantsler Angela Merkel on öelnud, et Kreeka võlad tuleb kustutada vähemalt 50 protsendi ulatuses, veelgi parem kui see protsent on suurem, kuni 60%.
    Euroopa suurpangad on viimastel andmetel nõus maksimaalselt 40protsendilise Kreeka riigile antud laenude mahakandmisega. Samuti on löönud häirekella Kreeka ise, kuna sealsed pensionikassad on investeerinud suures mahus kodustesse riigivõlakirjadesse ning ilma riikliku toetuseta tuleks pensione poole võrra vähendada.
    EFSFi efektiivse rakendamise osas on küsimus selles, kuidas saavutada olemasoleva 440 miljardi euroga võimalikult suur kasutegur, ilma et euroriigid peaksid andma edasisi garantiisid. Paistab olevat kindel, et riigijuhid otsustavad euro päästmiseks kasutada EFSFi nn võimendit, selge pole aga veel see, millist mudelit kasutada.
    Nädalavahetusel toimunud EL tippkohtumisel oli kõne all kaks varianti, nn võimendatud EFSFi mahuks võib tulla triljon eurot või veelgi rohkem.
    Esimese variandi puhul kindlustaks EFSF enda poolt väljaantavad riigivõlakirjad, mis tähendaks seda, et ühe riigi maksejõuetuse korral oleks kindlustatud 30 protsenti investorite kaotusest. Erainvestorite jaoks oleks risk väiksem ja see innustaks neid võlakirju ostma.
    Teine mudel seisneks selles, et riik, mis vajab europartnerite abi, looks kõigepealt eriotstarbelise varakogumi, nn Special Purpose Vehicle (SPV). Selles osaleks EFSF näiteks 20 protsendiga. Ülejäänud 80 jääksid investoritele, või ka teistele arenenud ja arenevatele riikidele nagu näiteks Norra, Brasiilia, India. Või ka Hiina riiklikele fondidele.
    Mudeli miinuseks oleks see, et arenevad riigid nõuaksid oma osaluse eest kõrget poliitilist hinda, näiteks suuremat mõjujõudu IMFis.
    Enne veel kui tippkohtumine algab, peab plaanid EFSFi võimendamise osas täna heaks kiitma Saksa parlament. Saksa seadused näevad ette, et ilma parlamendi vastava loata ei tohi kantsler Angela Merkel Euroopas EFSFi küsimuses Saksamaa nimel hääletada.
    Parlament kiidab EFSFi võimendamise tõenäoliselt küll heaks, kuid kardetakse, et Merkel peab parlamendis toetuma opositsioonile, mis tähendaks kantslerile suurt poliitilist tagasilööki. Bundestagi seisukoht EFSFi võimendamise osas on, et Saksamaa seni 211 miljardi eurone garantii ei tohi mingil juhul suureneda ning et EFSFi vahendite suurendamine Euroopa Keskpanga kaudu peab olema välistatud.
    Autor: Katri Soe-Surén, Aivar Hundimägi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA Esindajatekoda annab heakskiidu 430 miljardi dollari suurusele kulutuste plaanile
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.