Euroopa börsid kui peata kanad

Euroopa võlakirjakriisi levikule appi tulnud Euroopa Keskpank ei suutnud eile investoreid rahustada ning turud kõikusid päevasiseselt närviliselt alla-üles-alla. Närvilisus ja ebaselge tulevik pani investoreid jooksma massiga kaasa, seetõttu iseseisvat mõtlemist turul ei toimunud ning kõik aktsiaid liikusid väheste eranditega ühes rütmis.

Hädas on paljud. Võlakirjakriisi ja maksejõuetuse võimalik edasikandumine Kreekast Itaaliasse, Hispaaniasse või koguni Prantsusmaale ja Belgiasse surus eile hommikul euro 1,343 dollarini ehk viimase viie nädala madalaima tasemeni.

"Prantsuse AAA-krediidireiting on ajalugu. Turg näitab, et hiljuti Prantsuse peaminister Francois Filloni vastu võetud kokkuhoiumeetmed ei kompenseeri nõrka kasvu ja võimalikku täiemahulist majanduslangust eurotsoonis järgnevates kvartalites. Seetõttu ei suuda riik eelarvedefitsiidi vähendamist määratud aja jooksul saavutada," märkis uudisteagentuurile Bloomberg WorldSpreads France'i juht Derek Lawless.

Keskpäeval levisid turul kuuldused, et Euroopa Keskpank on hakanud ostma turult kokku kahe kuni kümne aasta pikkuseid Itaalia ja Hispaania võlakirju, mille tagajärjel hakkasid võlakirjade intressimäärad kukkuma.

Kui algul võtsid aktsiainvestorid uudise vastu kerge optimismiga, siis lõppkokkuvõttes oli rõõm ajutine. Tõenäoliselt hakati mõtlema, et kaua suudab Keskpank võlakirjaturgu ikka toetada. Lisaks teatas ka Briti Keskpank, et globaalse majanduse nõudluse vähenemine on halvendanud riigi majandusseisu. Jälle oli põhjust müüma tormata.

Pilk Hispaanial. Kui investorid ootasid nädala alguses kannatamatult eurotsooni hetkel kõige suuremaks murelapseks tõusnud Itaalia uue valitsuse sündi, siis eile ei osatud enam peaminister Mario Monti kokku pandud erakorralise valitsuskabineti üle ka rõõmustada.

Täna ärevus ja uudiste järel jooksmine aktsia- ja võlakirjaturgudel jätkub. Kõige põnevam saab olema, kuidas ja mis hinnaga õnnestub Hispaanial müüa kümne aasta pikkuseid võlakirju.