• Jaga lugu:

    E-riigi asemel torupostisüsteem

    Liidukantsler Angela Merkeli peakorter Bundeskanzleramt Berliinis on paik, kust juhitakse Saksamaa ja Euroopa poliitikat. Siinsetes helikindlates ruumides arutatakse teemasid, mis mõjutavad terve kontinendi, kui mitte kogu maailma käekäiku.

    Erinevalt Eesti e-valitsusest ei istu Saksamaa ministrid igakolmapäevasel valitsuse istungil arvutiekraanide taga. Ees on ikka paberid ja kui valitsusjuht Angela Merkel peaks istungi käigus avastama, et mõni tähtis dokument on veel puudu, vajutab ta enda ees laual olevat kellanuppu. Appi ei tule talle mitte internet, vaid vajalikud paberid toimetab ametniku abiga kohale tervet kantsleriametit ühendav torupostisüsteem.
    Kantsler on ka pühapäeval majas
    Sel esmaspäevasel ennelõunal, kui kantsleri peakorterit välispressile näidatakse, mõjub maja pühapäevaselt tühjana. Hiiglaslikes koridorides vilksatavad vaid üksikud ametnikud, uksest veeretatakse sisse joogiveekanistreid. Kantslergi on majas, aga silmata teda ei õnnestu.Riigipäevahoone ja pearaudteejaama vahele jääv 47 000 ruutmeetri suurune rangelt turvatud ala koos betoontemplit meenutava Bundeskanzleramtiga (arhitekte inspireerisid Egiptuse templid) mõjuks igati kaasaegselt, kui silma ei riivaks iganenult mõjuvad telefonikabiinid. "Kui aastal 1997 maja ehitust alustati, ei osatud ette näha, et juba mõne aasta pärast algab mobiiltelefonide, wifi ja bluetoothi võidukäik," selgitab välispressile Merkeli peakorteris ringkäiku tegev giid Matthias Hoppe. Seevastu on aga kõigis ruumides eeskujulik akustika, kus ei jää kuulmata väikseimgi köhatus. "Helistuudio kvaliteet!" kiidab giid ning kinnitab, et hädakorral on neis suurtes ruumides võimalik suhelda ka helitehnika abita.
    Palju valgust, ent kitsukesed tööruumid.
    Valitsusjuhi peakorter pidi tulema moodne, võimaldama nii palju läbipaistvust kui turvameetmed lubavad. Tulemuseks on maja täis avarust, õhku ja valgust, mida kriitikute arvates liigagi palju - hoones domineerivad esinduslikud trepihallid ja fuajeed, kantsleri heaks töötavad ametnikud peavad leppima suhteliselt väikeste, 20ruutmeetriste büroodega. Maja on nii suur, et kui ametnik tahab minna kohalikku sööklasse lõunat sööma, peab ta maha kõndima kuni 1 km pikkuse tee maja ühest otsast teise. See-eest on suur maja kunstisõbralik - siinsetel seintel võib näha parimaid Saksa kunstnike töid kaasaegseist klassikuteni.Liftid, mis ekskantsler Helmut Kohli ajal uude peakorterisse kavandati, pidid algselt lahedalt mahutama kaks riigijuhti koos kahe tõlgiga. Praegu mahub neisse kosmoselaeva meenutavatesse ümarate ustega tõstukitesse ära 15 ajakirjanikku.Merkel on tuntud suure töövõime poolest, kantsler töötab 140 tundi nädalas ja magab vaid 4-5 tundi ööpäevas. Vastavat panust nõutakse ka töötajatelt. "Ametnike keskmine tööaeg siin majas on 3 aastat," ütleb pressiesindaja Karl Schlich. "Siis on parim osa inimesest kätte saadud," vihjab Schlich tühjakspigistatud sidrunitele. Erinevalt eelkäijast Gerhard Schröderist Merkel kantsleriameti hoones pidevalt ei ela, ametikorterit kasutab ta vahel vaid külaliste võõrustamiseks.Merkeli peakorteril on autonoomne katlamaja, energiaallikaks on rapsist toodetav biodiisel, lisaks on katusel lisaenergiat andvad päikesepaneelid.Kantsleriametil on ka oma köök, veinikelder ja eraldi ruum lillede jahutamiseks. 4. korrus on nn salajane korrus koos pealtkuulamiskindla kriisistaabiga, siin töötab planeerimiskeskus ja asub arhiiv.6. korrusel asub valitsuse istungite saal. Siinse laua taha kogunevad iga kolmapäeva ennelõunal ministrid. Meeleolu loob seinal Ernst Ludwig Kirchneri maal "Kaevurite pühapäev".7. korrusel asub kantsleri tööruum vaatega Riigipäeva hoonele ja Tiergarteni pargile. Merkeli töölaual on Katariina Suure portree ja gloobus. Siit laua taga peab ta telefonikõnesid, töölauana kasutab Merkel hoopis ruumi teises otsas asuvat pikka läbirääkimistelauda. Seinal Merkeli selja taga ripub Konrad Adenaueri portree. Bürood kaunistavad Saksa Metsaomanike Liidu kingitud malenupud - daam, kaks talunikku ja kuningas. Lisaks Saudi Araabia kuninga kingitud oaas kaamelitega aastast 2007, lisaks kaks kuldset gaselli ja palm.
    TaustEesti peaministri töökoht Stenbocki maja ja Saksa Bundeskanzleramt on praegusel kujul pea ühevanused: toonane kantsler Gerhard Schröder kolis uude majja 2. mail 2001. Eesti ametnikel oli uues renoveeritud majas esimene tööpäev 26. juunil 2000.Kui Stenbocki majas on tööpinda 6795 ruutmeetrit, siis Bundeskanzleramtis on kasulikku pinda tervelt 12 000 ruutmeetrit. Umbes sama suur on ka Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy kasutuses olev Élysée palee, milles kasulikku pinda 11 179 ruutmeetrit. Võrdluseks Valge Maja kasulik pind on vaid 5100 ruutmeetrit (arvesse ei ole võetud kõrvalhooneid). Kui Saksa kantsleri peakorteris on 500 töötajat, siis näiteks Prantsusmaal on neid presidendi teenistuses kaks korda rohkem.Liidukantsleri peakorteri ehitus maksis 1997. aastal 465 miljonit marka ehk umbes 238 miljonit eurot.
    Autor: Katri Soe-Surén, Aivar Hundimägi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.