Hispaania uuel valitsusel on vähe mänguruumi

Katri Soe-Surén 21. november 2011, 00:00

Rajoy on lubanud rakendada karmi säästupoliitikat ja taastada turgude usalduse Hispaania vastu. On küsitav, kas juristiharidusega Rajoy suudab olla midagi enamat kui vaid Brüsseli käsutäitja. Arvatakse, et nii nagu tema värsked kolleegid Itaalias ja Kreekas, Mario Monti ja Lukas Papademos, hakkab ka Rajoy täitma "Merkozy" ettekirjutusi ja püksirihma pingutama.

On aga enam kui küsitav, kas rahvas selle ilma suuremate protestideta välja kannatab. Rajoy valimiseelne sõnum finantsturgudele oli, et antagu uuele valitsusele "rohkem kui pool tundi" aega majandus korda seada. Turud peavad Rajoy sõnul "aru saama, et toimuvad valimised ning et võitjatele tuleb anda pisut manööverdamisruumi." "Poolest tunnist" on asi siiski kaugel, Hispaania jäikade seaduste tõttu järgneb valimistele esialgu võimuvaakum ning uus valitsus vannutatakse ametisse alles kuu aega hiljem.

Hispaania tahab eurotsooni püsima jääda. Rajoy Rahvapartei lubab peatada "üleliigsed kulutused" ja restruktureerida finantssüsteemi, ilma küll täpsustamata, mida need lubadused konkreetselt sisaldavad. Rajoy on lubanud säilitada pensionide ostujõu ja püsida jätkuvalt edasi eurotsoonis. "Euroga kaasnevad kohustused ja lubadused ning esimene on: mitte kulutada rohkem, kui sul on. Hispaania teeb oma kodutöö, nagu me juba tegime aastal 1998," ütles Rajoy ühes raadiointervjuus, viidates ajale enne Hispaania liitumist euroga.

"Rajoy viib tõenäoliselt kiirelt ellu poliitikamuutused, et avaldada muljet turgudele ja oma Euroopa partneritele," ennustas Bloombergile Hispaania analüütik Antonio Barroso. "Rahvapartei veenev võit, paaris kiirete poliitiliste muutustega, võib anda turgudele positiivse signaali."

Kui Rajoy lubab tegutseda võimalikult kiiresti, siis tema põhikonkurent, sotsialistide liider Alfredo Rubalcaba (PSOE) on öelnud, et EL peaks pikendama kriisiriikidele ettenähtud säästukava tähtaegu, ainult nii olevat võimalik murda säästupoliitikast tuleneva majandusnõrkuse nõiaring.

"Hispaania ei ole Itaalia!" ütlevad hispaanlased uhkelt. Samas on selge, et ka Hispaania kuulub Euroopa kriisiriikide sekka. Riigivõlg on 70 protsendiga SKPst küll suhteliselt madal, kuid riigis on 5 miljonit töötut, mis tähendab, et 21 protsendiga on riigi tööpuudus suurem kui Itaalias, Portugalis või koguni Kreekas. Noorte seas on tööpuudus koguni 46 protsenti.

Ka maksulangetamine on päevakorras. Hispaania peab säästma, aga samas looma ka uusi töökohti. Tagasi tuleb võita turgude usaldus, ilma et kaoks kodanike usaldus. Rahvapartei liider Mariano Rajoy on rääkinud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele maksude langetamisest, tööturu paindlikumaks muutmisest, väljaminekute piiramisest. Kui Hispaania tahab kinni pidada ELi nõuetest, tuleks kahe järgmise aasta jooksul säästa 42 miljardit eurot.

Sotside kaotus. "Rajoy tuleb võimule mitte hispaanlaste veendumusest, et Rahvapartei on lahendus nende probleemidele, vaid seetõttu, et sotsialistide baas on üle 20 protsendi tõusnud tööpuuduse tõttu kokku varisenud," ütles Bloombergile poliitikateadlane Ken Dubin.

Hispaania võlakirjade riskipreemiad tõusid reedel kõrgemale Itaalia omadest, mis tähedab, et investorid peavad Hispaania tulevast paremtsentristlikku valitsust vähem krediidivääriliseks kui Itaalia uut Mario Monti juhitavat tehnokraatlikku valitsust.

Hispaania pidi läinud nädalal maksma 10aastaste võlakirjade eest intresse ligi 7 protsenti, mis on kõrgeim tase 1997. aastast saadik ehk siis enne eurole üleminekut aastal 1999 ning ühtlasi see piir, kus Kreeka Iirimaa ja Portugal pidid vastu võtma EL ja IMFi abilaenu. Vaatlejate sõnul on ainus põhjus, miks Hispaania ei ole sama teed läinud, on lihtsalt see, et liikmesriikidel ei ole selleks piisavalt vahendeid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing