• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilu ahelad

    Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus "Ilu ahelad. Käevõrud läbi aegade" pakub naudingut nii ilu- kui ka ajaloojanulistele.
    Näituse kuraatorid kunstiteadlane Ülle Kruus ja arheoloog Ülle Tamla viivad vaataja ajaloolisele reisile pronksiajast tänapäevani, võttes keskseks punktiks Adamson-Ericu ehtekunsti.
    Väljapanek keskendub ühele väga silmapaistvale ehtele, nimelt käevõrule, mida rahvasuu on naljatledes kutsunud ka ilu ahelaks. Silmailu kõrval pakub näitus asjalikku sissevaadet ehtekunsti ajalukku ning annab ülevaate Eesti arheoloogilistest leidudest ja muidugi meie ehtekunsti uue aja tippudest.
    Koopainimese ehted. Ehetega hakkas kiviaja inimene end kaunistama arvatavasti samal ajal, kui tegi koopamaale. Väidetavalt pärinevad maailma vanimad käevõrud Kesk-Venemaalt ja need on valminud 25 000 aastat eKr.
    Eesti esimesed säilinud käevõrud on pärit pronksiajast. Samal ajal kui Egiptuse vaaraod kandsid ülikauneid ja kõrgel tasemel kaunistatud suursuguseid ehteid, olid põhjamaade ehted veel üpris robustsed ja lihtsakoelised.
    Kõige enam mõjutas siinset ehtekunsti Rooma impeerium, kust võeti üle nii käevõrude kujud kui ka mustrid, mis muutusid aastasadadega järjest keerukamateks ja detailsemateks. Oma mõjutused tulid ka Skandinaaviast viikingitelt ja ruunikividelt ning ida poolt vadjalastelt.
    Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et tihti kanti mitut käevõru korraga. Tõenäoliselt olid ehted vanal ajal pigem jõuka klassi pärusmaa, nendega demonstreeriti oma ühiskondlikku prestiiži.
    Kuid kaunistatud käevõrusid ei kandnud sugugi ainult naisterahvad, vaid ka lapsed ja isegi mehed.
    Eesti klassikud. Ajaloolise hüppega jõuame 20. sajandi algusesse. 1920. aastal lõppes Eestis gildide ja tsunftide tegevus, kuid juba 1923. aastal avati Riigi Kunsttööstuskoolis metallikunsti eriala.
    Sellest traditsioonist on välja kasvanud nii mõnedki Eesti ehtekunsti legendid, näiteks Ede Kurrel (1909-1991) ja Salme Raunam (1921-2008), aga ka Helge Pihelga ja Mari Rääk. Unikaalehete kõrval on eelmisest sajandist eksponeeritud kunstitoodete kombinaadi ARS sarjas toodetud ehteid.
    Adamson-Ericu muuseumis on juba traditsiooniks kujunenud näitusekülastajale lisaväärtuse pakkumine isetegevuse kaudu.
    Seekord saab endale pärast näituse vaatamist ise käevõru meisterdada - olgu see siis viikingite aegu meenutava ruunikirjaga või 20. sajandi maiguga ehe.
    Autor: Ragne Nukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.