Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilu ahelad

    Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus "Ilu ahelad. Käevõrud läbi aegade" pakub naudingut nii ilu- kui ka ajaloojanulistele.
    Näituse kuraatorid kunstiteadlane Ülle Kruus ja arheoloog Ülle Tamla viivad vaataja ajaloolisele reisile pronksiajast tänapäevani, võttes keskseks punktiks Adamson-Ericu ehtekunsti.
    Väljapanek keskendub ühele väga silmapaistvale ehtele, nimelt käevõrule, mida rahvasuu on naljatledes kutsunud ka ilu ahelaks. Silmailu kõrval pakub näitus asjalikku sissevaadet ehtekunsti ajalukku ning annab ülevaate Eesti arheoloogilistest leidudest ja muidugi meie ehtekunsti uue aja tippudest.
    Koopainimese ehted. Ehetega hakkas kiviaja inimene end kaunistama arvatavasti samal ajal, kui tegi koopamaale. Väidetavalt pärinevad maailma vanimad käevõrud Kesk-Venemaalt ja need on valminud 25 000 aastat eKr.
    Eesti esimesed säilinud käevõrud on pärit pronksiajast. Samal ajal kui Egiptuse vaaraod kandsid ülikauneid ja kõrgel tasemel kaunistatud suursuguseid ehteid, olid põhjamaade ehted veel üpris robustsed ja lihtsakoelised.
    Kõige enam mõjutas siinset ehtekunsti Rooma impeerium, kust võeti üle nii käevõrude kujud kui ka mustrid, mis muutusid aastasadadega järjest keerukamateks ja detailsemateks. Oma mõjutused tulid ka Skandinaaviast viikingitelt ja ruunikividelt ning ida poolt vadjalastelt.
    Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et tihti kanti mitut käevõru korraga. Tõenäoliselt olid ehted vanal ajal pigem jõuka klassi pärusmaa, nendega demonstreeriti oma ühiskondlikku prestiiži.
    Kuid kaunistatud käevõrusid ei kandnud sugugi ainult naisterahvad, vaid ka lapsed ja isegi mehed.
    Eesti klassikud. Ajaloolise hüppega jõuame 20. sajandi algusesse. 1920. aastal lõppes Eestis gildide ja tsunftide tegevus, kuid juba 1923. aastal avati Riigi Kunsttööstuskoolis metallikunsti eriala.
    Sellest traditsioonist on välja kasvanud nii mõnedki Eesti ehtekunsti legendid, näiteks Ede Kurrel (1909-1991) ja Salme Raunam (1921-2008), aga ka Helge Pihelga ja Mari Rääk. Unikaalehete kõrval on eelmisest sajandist eksponeeritud kunstitoodete kombinaadi ARS sarjas toodetud ehteid.
    Adamson-Ericu muuseumis on juba traditsiooniks kujunenud näitusekülastajale lisaväärtuse pakkumine isetegevuse kaudu.
    Seekord saab endale pärast näituse vaatamist ise käevõru meisterdada - olgu see siis viikingite aegu meenutava ruunikirjaga või 20. sajandi maiguga ehe.
    Autor: Ragne Nukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Swedbank tõstis rahvaaktsia hinnasihti ja soovitab osta
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.

Olulisemad lood

Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.