Eesti Energia jäi blufiga vahele

Tänane Äripäev avalikustas põlevkivikaevandajate Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi jokk-skeemid, millede abil mõlemad firmad üritavad pääseda saastetasude maksmisest.

Põlevkivikaevandajad kasutavad kaevandamisel tekkivat aherainet meelelahutusobjektide rajamiseks, nimetades seda aheraine taaskasutuseks, ja nii pääsevad saastetasu maksmisest. Samas on Eesti Energia saastetasude tõusule viidates üritanud avalikkust veenda elektri hinna tõstmise põhjendatuses. Näiteks juulis kasutas Eesti Energia elektrihinna tõusu taotledes ühe argumendina just saastetasude suurenemist. Seda, et tegelikult pääseb Eesti Energia osaliselt saastetasude maksmisest, energiafirma hinnataotluses ei näidanud ehk sisuliselt bluffis oma kulud tegelikkusest suuremaks.'

“Eesti Energia Kaevanduste ja Narva Elektrijaamade hinnad on kulupõhised ning nende ülevaatamise vajaduse tingib keskkonnamaksude tõus,” väideti juulis hinnatõusu taotluse avalikustanud Eesti Energia pressiteates.

“Viimasel kahel aastal kasvasid keskkonna-, saaste ja ressursitasud keskmiselt 20% aastas, kuid põlevkivi ega elektri hinda ei ole seoses sellega muudetud. 2012. aastal kasvavad keskkonnatasud veel 20 protsenti, mis tingib vajaduse viia põlevkivi ja elektri hinnad kasvanud kuludega vastavusse,” tsiteeriti pressiteates Eesti Energia finantsdirektorit Margus Kaasikut. “Eesti Energia on panustanud oluliselt keskkonnamõju vähendamisse, investeerides Narvas väävlipüüdmisseadmetesse, kasvatades tuha, killustiku ja aheraine müüki ehitussektorile, kuid maksude kiire kasv viib kokkuvõttes siiski kulude kasvuni,” selgitas Kaasik.

Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab ei osanud Äripäevale vastata, kas Eesti Energia on üritanud saastetasude abil näidata oma kulusid tegelikkusest suuremana.

Eesti Energia pressiesindaja aga kinnitas, et konkurentsiametile esitatud põlevkivi piirhinna taotluses ei ole arvestatud saastetasude vähem maksmisega, “kuna on väga keeruline prognoosida, kui suur hulk aherainest õnnestub muul viisil kasutusele võtta”.

Eesti Energia selline selgitus tundub olevat järjekordne bluff ja avalikkuse eksitamine, sest energiafirma ise on Estonia kaevanduse juurde rajatava motomäe tutvustuses märkinud, et esimeses etapis ehk kahe-kolme aasta jooksul ladestatakse kokku 10 miljonit tonni aherainet ehk vähemalt nii suure koguse pealt ei pea Eesti Energia tasuma saastetasu, mille suurus on 0,76 eurot tonn.