Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eleringi raport: gaasivõrk vaja Eesti Gaasilt ära võtta

    Turu arendamiseks on vaja Eesti Gaasilt eraldada tema gaasivõrk, selgub Eleringi tellimusel valminud gaasituru arendamise kavast.

    Samuti on turu arendamiseks vaja teha mitmeid samme, olulisim neist on tagada konkureerivatele gaasitarnijatele juurdepääs siinsele turule läbi veeldatud gaasi terminali rajamise.
    Raportis leitakse, et Eesti gaasituru arendamine eeldab mitmete gaasiturgu oluliselt mõjutavate tegevuste elluviimist, millest keskne on gaasi ülekandevõrgu omandiline eraldamine. Lisaks on vajalik murda välja seisust, kus ühelt poolt on gaasituru väiksuse tõttu vähe huvilisi, kes sooviks siin gaasi müüa, teisalt on ühe tarnija ning tarneahela tõttu maagaasi laiem kasutamine piiratud. Selle dilemma lahendamiseks on vaja paralleelselt astuda põhjalikult läbi kaalutud samme nii maagaasile uute kasutusalade leidmiseks kui ka toetamaks alternatiivsete tarneahelate arendamist ja müüjate turule tulemist. Parim lahendus selleks on veeldatud gaasi (LNG) terminali rajamine koos Baltikumi ja Soome gaasiturgude ühendamise ning uute turumudelite juurutamisega.
    Tegevuste tulemusena peaks tekkima regionaalne turg, suurenema konkurents Eestis ja vähenema ühe turuosalise valitsev positsioon kogu siinses gaasiäri väärtusahelas. Oluline on samuti alternatiivse gaasimajanduse kompetentsi tekkimine. Kõik see peaks oluliselt suurendama mitte ainult gaasivarustuskindlust, vaid Eesti energiavarustuskindlust tervikuna. Raporti koostajate soovitus on jõuda olulisemate tegevustega valmis enne 2015. aasta lõppu, mil Eesti leping Gazpromiga lõpeb.
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et energiavarustuskindluse seisukohalt on üha olulisem käsitleda gaasi ja elektrit kui kasvava osatähtsusega energiakandjaid ühiselt. Sellele on suunatud ka Euroopa Liidu energiapoliitika, käsitledes gaasi- ja elektriturgude arendamist koos. „Senine praktika nii Eestis kui Euroopas näitab, et olemuslikult väga monopoolsete valdkondade üle kontrolli saavutamiseks jääb riigi tavapärasest regulaatori positsioonist väheseks ja efektiivseid energiaturgusid on võimalik tagada kui nii regulaator kui süsteemihaldur lähtuvad oma tegevuses eelkõige laiemast avalikust huvist. Põhivõrkude lahutamine Eestis müügi- ja tootmistegevusest saab olla efektiivne ainult siis, kui riik saavutab omandilise kontrolli nende üle ning ettevõte täidab otsest turuhuvi omamata kombineeritult nii avalikke kui ka eraõiguslikke ülesandeid,“ ütles Veskimägi. Ta lisas, et Eleringi kogemus peale Eesti Energiast lahutamist kinnitab seda üheselt ning tulevikus oleks elektri ja gaasi ülekandesüsteemide kombineeritud opereerimine Eestile sobivaim mudel.
    Tulenevalt maagaasi väiksemast mõjust keskkonnale võrreldes teiste fossiilsete kütustega on gaas muutumas maailmas järjest atraktiivsemaks energiakandjaks. Gaasiturgude arengut toetab ka veeldatud gaasi transpordivõimaluste avardumine ning kildagaasi laialdasem kasutuselevõtt maailmas.
    Seoses arengutega globaalses gaasimajanduses tegi valitsus Eleringile ülesandeks kujundada ettevõttes välja gaasialane kompetents ning analüüsida Eesti gaasituru arendamise võimalusi. Elering tellis käesoleva aasta maikuus konkursi alusel ettevõttelt Pöyry Management Consulting (UK) Ltd analüüsi gaasituru liberaliseerimisega seonduvatest poolt- ja vastuargumentidest ning kava vajalike edasiste tegevuste osas. Kava koostamisel konsulteeriti ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, samuti erinevate turuosalistega, sealhulgas Eesti Gaasiga.
    Tegemist on esimese Eestis avaldatud gaasituru arendamist käsitleva uuringuga, mis loob alusele edasistele tegevustele.
    Lähtuvalt Euroopa Liidu kolmandas energiaturu paketis sätestatust peab 2014. aastast toimima Euroopa ühtne elektri- ja gaasiturg. Põhieesmärk on tekitada nii elektri- kui gaasisektoris efektiivne konkurents ning võrdne kohtlemine kõigile osapooltele. Selle saavutamise keskse lahendusena on pakutud välja ülekandevõrkude omandiline lahutamine tootmisest ja müügist. Kuigi Eestile on antud direktiivi omandilise eristamise nõudes erand, ei ole see keelava iseloomuga ja siseriikliku õigusega on võimalik sätestada direktiiviga analoogsed normid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Euroala inflatsioon pidurdus
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Tagatisrahaga üürileping – omanikule lahja, üürnikule kallis
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja kes saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja kes saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.

Olulisemad uudised

Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.