Eesti-Soome startup-koostöö

Eestis on registreeritud üle 4000 Soome osalusega ettevõtte, Soome on Eestile olulisim kaubanduspartner, Tallinna ja Helsingi vahel tehakse aastas üle 6 miljoni reisi. Kas kahe maa suhetel on veel arenemisruumi ja kas selleks on vaja teha jõupingutusi või toimub kõik iseenesest? Kas Soomel ja Eestil on midagi sellist, mida võiksime teha koos?

Helsingi asutati, et konkureeda Tallinnaga, kaugemalt vaadates on Eesti ja Soome vahel vaid lai jõgi. Arvan, et suuremaks koostööks globaalsetel turgudel on meil nii eeldusi kui ka võimalusi. Ajalukku tagasi vaadates on Virumaa ja Lõuna-Soome vahel toimunud kaubavahetus (nn seprakauppa) juba üle 700 aasta. Kala Soomest ja vili Eestist, nii toimus ühistegevus ja usalduse loomine sadade aastate jooksul. Oleme piisavalt erinevad, et huvi pakkuda, ja piisavalt sarnased, et koostöö oleks võimalik. Eestil on üks maailma paremini arenenud e-lahenduste pakett, Soomel hindamatu kogemus tööstuse arendamise ja brändimise alal. 2011 aasta algusest on mõlemal riigil ühine valuuta euro, oleme ELi ja OECD liikmed. Eesti on lisaks NATO liige.Eesti ja Soome peaministri tellimusel on tehtud kaks koostööraportit Jaak Jõerüüdi ja Esko Ollila poolt 2003 ning  Jaakko Blombergi ja Gunnar Oki poolt 2008. aastal. Viimases raportis rõhutati muu hulgas IKT-alase koostöö võimalusi.Tallinna, Harjumaa, Helsingi ja Uusimaa koostöös on loodud Euregio võrgustik, mis teeb uurimusi ja korraldab konverentse.2011. aastal on Euroopa kultuuripealinnade Tallinna ja Turu ühisprojektide kaudu sündinud palju kultuurisündmusi, turismitooteid ja ärilahendusi. 2010. aasta setembris avati Helsingis Eesti Maja, kus tegutsevad Eesti Instituut, Tuglase selts, Soome-Eesti Sõprusseltside Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikooli esindus. Ühine maja on tehtud kodanikualgatuse korras, mitte riikide vahelise otsusega. Koostöö kultuuri, äri, turismi ja kodanikeühenduste vahel on moodustunud viljakaks. Lisaks oleme suutnud Soomes Eesti nähtavust oluliselt tõsta. Soome kavandab maailmas House of Finlandi kontseptsiooni.

Soome ja Eesti on mõlemad väikesed riigid, ilmselgelt oleme koos atraktiivsemad. Intensiivsemalt on näha ühistelt investeeringute kaasamise promotööd idufirmade puhul. Kõik algab võrgustike loomisest ja kontaktidest, koostööd teevad inimesed, mitte organisatsioonid. Koostööd tuleb teha mitte ainult oma kitsa valdkonna piires, vaid ühendada eri elualade oskused. Usun, et peagi näeme globaalsete suurettevõtete, alustavate idufirmade ja disainerite sünergilisi lahendusi.Hiljuti käivitus Arengufondi ja Aalto Ülikooli initsiatiivil FinEstStartupi arendusprogramm, mis pakub huvilistele kahe aasta jooksul suurepäraseid loenguid ning grupitöö ja ideede genereerimise võimalusi. Hindan kõrgelt Webmedia jõulist laienemist Soome, see loob kogu Eesti IKT-sektorile paremad kontaktid ja rohkem ühiseid projekte ka mujal maailmas. Parim näide Eesti promost on IKT Demokeskus, seda nii ekspordi arendamise kui ka investeeringute kaasamise vaatenurgast.

Mida toob tulevik? Technopolis Ülemiste City saab tänu emaettevõttele Technopolis pakkuda paindlikult ruume ja tehnoloogiaettevõtete võrgustikke Soomes, Peterburis ja Tallinnas. Usun, et see on hea eeldus globaalsete ettevõtete piirkonda tulekuks. Tänu Eesti Energia ja Outoteci 2012. aastal valmivale Enefiti tehnoloogiale äratame suuremat huvi ja usaldust ning Eestisse tehtavate tööstus- ja arendustegevuste investeeringud hakkavad kasvama.Eestis on palju ettevõtteid, mille kogemustest saame õppida. PKC Groupi käive ja töötajate arv on viimastel aastatel globaalselt mitmekordistunud, PKC Eesti võitis äsja Äripäeva Eesti edukate ettevõtete TOP 100 konkursi. Suurt potentsiaali omavad logistikaalane koostöö, samuti ülikoolide ühised teadusuuringud ettevõtetele ja õppeprogrammid tudengitele.Innovatsiooni eeldus on uudishimu, piirangud ja keskkond. Eesti ja Soome koostöö võimalusi võime võrrelda startup’iga – raha napib, kuid on olemas inimesed, palju ideid ja tahet vallutada maailm. Peame tõestama, et suudame ühiselt olla paremad kui eraldi ja seda koostööd võiks laiendada kogu Läänemere piirkonnale. Tuleb vaid meeles pidada, et kõik võtab aega – Skype’i tehnoloogia 2003. aastal loonud Eesti tarkvaraarendajate esimene avalik ühisprojekt oli aastal 1995 ja AngryBirds oli Rovio 52. mäng. Eesmärk on leida Eesti ja Soome ettevõtete parimad omadused ning julgustada neid minema ühiselt globaalsele turule, samuti olema huvipakkuvaim piirkond välisinvesteeringuteks. Kas liitud põneva teekonnaga?