Eesti Pank utsitab laenukraane avama

Vaatamata sellele, et Eesti Pank prognoosib järgmiseks aastaks majanduskasvu aeglustumist, kutsus Lipstok ettevõtjaid üles olema äriotsustes julgemad. “Soovitan ettevõtjatel julgemalt äri teha,” ütles Lipstok. “Laenu andmine sõltub sellest, kas on laenuvõtjaid.”

Raha ei kao kuhugi. Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul raha kättesaadavus küll kahaneb, kuid Eesti turul on raha endiselt ja ta ei näe, et see võiks Eestis kaduda. “Deutche Bank teatab, et kaalub bilansi vähendamist, selle asemel, et kapitali kaasata. Ma usun, et enamik pankasid kaalub seda,” märkis Perens eile Kuku raadio saates “Majandusfoorum” ja lisas, et võlakriis on jõudnud Euroopa ettevõtja ja inimeseni. “Hea näide on see, et külastasin hiljuti üht meie kontorit, kus rääkisin raha kättesaadavuse vähenemisest ja üks sealne teller rääkis, et üks itaallane võttis neilt kodulaenu, sest väitis, et kodumaal ei saa juba 6 kuud laenu,” rääkis Perens.

“Pangad pole sel aastal suutnud nii palju laene kaasata, kui on vanade laenude tagasimakset vaja teha. Paar nädalat tagasi oli negatiivse alatooniga uudis, et Eesti klientidele läheb laenamine ca 40% kallimaks, sest Skandinaavia pangad peavad raha eest rohkem maksma. See on positiivne uudis, et Skandinaavia pankadel on turud veel lahti. Eesti turul on raha endiselt kättesaadav,” märkis Perens.

Keskpanka raha järele. Kui Eestis tegutsevatel pankadel on probleeme laenuraha kaasamisega, siis soovitas Lipstok neil pöörduda keskpanga poole. Lipstoki sõnu võivad Eestis tegutsevad pangad küsida rahapoliitilist laenu 1protsendise intressimääraga. Laenu maksimaalne pikkus on kolm aastat. “See on piiramatu pakkumine. Tulge Eesti Panka!” kutsus Lipstok.

“Majandusfoorumis” esinenud Swedbanki tegevdirektori Robert Kiti hinnangul on aga ettevõtjad ettevaatlikud ja investeerimisel kaalutlevamad. “Investeeringuid julgetakse teha siis, kui aeg on rohkem küps, mõeldakse ette. Investeeritakse siis, kui on suurem omakapitali osa olemas või saadakse kaasata EAS või KredEx. Investeeringute tase majanduses võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on küllaltki suur,” märkis Kitt.

“Müra, mis käib ümber võlakriisi, pole ju asjata ja ega Põhjamaade majandus õitse ju. Kas Hiina jätkab sama tempokalt kasvu ja mis saab USAst,” tõi Perens raadiosaates välja murekohad. “Kui juurde võtta olukord laenuturul, et ühelt poolt pole nõudlust ja teisalt vähendavad pangad bilansse, siis raha kättesaadavus kahaneb ja see annab mõju ka erasektorile. Meie ei võistle Hiinaga, meie ei tee selliseid mahte ja me peame vaatama, mis on meie kauba lõppturud,” lisas Perens.

Hoiused suurenevad. Kiti hinnangul koguvad nii erasektor kui ka ettevõtjad praegu puhvrit. “Hoiused on kasvanud kõigis gruppides. Ettevõtted on tänu palju paranenud kassavoogudele asunud hoidma puhvreid,” märkis Kitt.

SEB Panga juhi Riho Undi sõnul on üha selgem, et raha tervikuna jääb finantssektoris vähemaks ning selle hind kasvab. Põhjus on tema sõnul reeglite jätkuv karmistumine finantssektoris. “Järgmise viie aasta jooksul oodatakse ainuüksi panganduses ligi 500 uut regulatsiooni,” märkis Unt.

Karmistunud kapitalinõuded eeldavad tema sõnul, et kui Euroopa pangad ei kaasa täiendavat raha, siis tuleb laenumahte vähendada 1,2 triljoni euro ulatuses. “1,2 triljonit eurot on summa, mida Lääne-Euroopa pangad on pärast raudse eesriide langemist Ida-Euroopasse kokku laenanud,” lisas Unt.

Kas pensionitõusuks jätkub raha?

Eesti eelarvepoliitikat kommenteerides ütles Eesti Panga president Andres Lipstok, et pigem peaks riik valmis olema negatiivseks kui positiivseks lisaeelarveks. “Oluline on lähiaastate kasvuvõimekust mitte üle hinnata. Meil on eesmärk, et 2013. aasta eelarve oleks tasakaalus, aga me ei julge enam öelda, kas see praeguste numbrite juures ka nii läheb,” sõnas ta. “Määramatus vaatab praegu vastu igalt poolt.”Kuigi Eesti Panga prognoosi kohaselt majanduskasv aeglustub, on Eesti majandus praegu keskpanga hinnangul tervikuna paremas seisus kui enne eelmist kriisi. “Meie sisenõudlus on praegu tugevam ja kui Euroopas tuleb majanduslangus, siis meie sisenõudlus veidike tasakaalustab seda,” ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Eesti Pank prognoosib, et Eesti tuleva aasta majanduskasv jääb alla 2 protsendi, mis tuleneb kehvemast väliskeskkonnast. “Majandusolukord on väga kiiresti muutunud, veel kolm kuud tagasi olime palju optimistlikumad, aga nüüd terendab oht, et euroala majandus hoopis kahaneb.”

Töötus jääb samale tasemele. Kaasik rääkis, et kuigi Eesti tööjõuturg on kosunud oodatust paremini ja kiiremini, pole Eesti Pank selle tuleviku suhtes eriti optimistlik: “Ei oota paranemise sarnast jätkumist, kuid samas ei oota ka halvenemist.”Eesti Pank on koostanud ka n-ö kriisistsenaariumi ehk mänginud läbi, mis juhtub Eesti majandusega juhul, kui välisnõudlus ja nafta hind on väiksemad ning laenude riskipreemiad kõrgemad kui põhistsenaariumis. “See võib tuua meile uue majanduskriisi. Tõsi, väiksema kui selle, mida mäletame üle-eelmisest aastast,” ütles Kaasik.2012. aasta riigieelarve põhjal prognoosib Eesti Pank järgmiseks aastaks valitsussektori kulude kiiremat kasvu võrreldes majanduskasvuga, mis lükkab edasi koondeelarve ülejääki jõudmise ja võib tekitada ülepaisutatud ootusi.  Samas on just 2013. aastal lubatud tõsta õpetajate palka ja alandada töötuskindlustusmakset, järgmise aasta kevadel tõusevad pensionid.

Ligi on optimistlik. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et ületamatuid raskusi 2012. aasta eelarvega prognoosid praegu ei tõota ning otsustatud 4,4% pensionitõus ei ole ohus.“Keerulisemas olukorras on tööandjad, sest nende esindajad leppisid ametiühingutega kokku alampalga tõusus, ehkki paljud ettevõtted satuvad kindlasti praegusest raskemasse konjunktuuri,” märkis Ligi.Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et nii valitsus kui ka hiljem riigikogu on järginud eelarve tasakaalule ette antud nõudeid. Kui peaks käivituma riskistsenaarium 1% majanduskasvu näol, siis jääks riigieelarve defitsiit kalkulatsioonide järgi endiselt alla Euroopas lubatud 3% piirmäära.Sester kinnitas, et pensionid tõusevad, II pensionisamba maksed taastatakse ja majandust elavdatakse 1,25 mld euroga.

 

Laenuintressid on ju pankade äri

Priit Perens, Swedbank Eesti juhtLaenumahtude vähenemine on seotud krediidikõlbliku nõudluse vähesusega. Meie oleme huvitatud oma laenuportfelli kasvatamisest, sest see on meie äri ja enamik meie tuludest tuleb intressidest. Kuid selleks, et vältida Snorase-taoliste ekstsesside kordumist, peame laenude väljastamisel arvestama klientide laenuvõimega ehk siis potentsiaalse tagasimaksmise võimega, seega võib osa klientide nõudlus jääda rahuldamata.

Ettevõtjatega käib mõistlik dialoog

Aivar Rehe, Sampo Panga tegevjuhtJärgnevatel aastatel järgitakse põhimõtet – kui soovid laenata 1 euro, pead olema võimeline ka “ostma” hoiust 1 euro väärtuses. Pangandus liigub jõuliselt laenude-hoiuste tasakaalustatud mudeli suunas. Strateegiliselt on selletaoline tasakaalustatud mudel ühiskonnale parem.Eesti laenuturul on Sampo Panga laenuvõime täielikult olemas. Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ettevõtjad ei vaata vaid kriitiliselt pankade suunas, kui neile laenu ei anta. Hoiak on selgelt muutunud tänu avatud dialoogile. Oleme ühelt poolt partnerid laenutehingusse minemisel ja teiselt poolt ka kriitilise pilguga nõustajad, et ei võetaks liialt suuri riske. 

Raha läheb õigesse kohta

Tõnu Palm, Nordea Panga peaökonomistSaame jätkuvalt kinnitada, et oleme laenu andnud nii headel kui ka halbadel aegadel ja see kehtib ka praegu. Ei näe probleemi, et Eesti pangad ei annaks praegu laenu. Uute laenude või liisingute käive on märkimisväärselt kõrgem kui euroalal keskmiselt. Laenukasv sõltub suures osas laenunõudlusest. Majanduse tervisele tuleb kasuks, et laenuvõtjad kaaluvad riske adekvaatsemalt, kui seda tehti enne kriisi. Laenuraha läheb seega õigetesse sektoritesse, mis loovad rohkem lisandväärtust. Loomulikult tuleb uute kaalukamate projektide alustamisel kaaluda realistlikult oma võimalusi. Ettevõtjate seas on valdav arvamus, et järgmine aasta tuleb keerukam kui tänavune, samas pakub see kindlasti rohkelt uusi võimalusi.