• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teine suund - kulla hind võib tõusta 2500 dollarini

    Vaatamata viimasel ajal sagenenud kulla hinna languse prognoosidele, võib Bank of America tooraineturgude strateegi Sabine Schelsi hinnangul metalli hind järgmisel aastal tõusta  2 500 dollarini.

    Kuigi täna avaldatud uudisteagentuur Reutersi küsitluse tulemused näitavad, et analüütikud ja investorid prognoosivad järgmisse aastasse pigem kulla hinna langust alla 1 500 dollari, usub Sabine Schels, et investorite huvi kulla vastu on jätkuvalt suur ja seda eriti tingimustes, kus riikidel on kaelas hiiglaslikud võlad ja keskpangad rakendavad üsna lõtva rahapoliitikat. See suurendab omakorda kulla nõudlust inflatsioonikindluse otsijate seas.
    Kui 2011. aasta keskmiseks kullauntsi hinnaks prognoositakse 1 573 dollarit, siis Schelsi sõnul võib 2012. aastal rääkida 1 850 dollarini ulatuvast keskmisest.  Kulla nõudlust aitab kasvatada ka arengumaade keskpankade vajadus oma portfelle mitmekesistada.
    Lisaks kullale usub Schels ka toornafta hinna tõusu, ennustades WTI toornaftale 2012. aastaks 101 dollarilist keskmist barrelihinda, mis on oluline tõus võrreldes 2011. aasta ligi 95-dollarilise keskmisega.
    Autor: Maarja-Liis Mitri
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.