Sularahakulusid kõrvale jättes kasvab keskpanga järgmise aasta eelarve võrreldes tänavusega 3,1 protsenti. Keskpanga personalikulud kasvavad võrreldes tänavusega 2 protsenti 8 miljoni euroni.

Eesti Pank osaleb 2012. aastal esimest korda euro pangatähtede tootmises. Järgmisel aastal on Eesti Pangal kohustus tagastada eurosüsteemile ehk euroala keskpankadele 2010. aasta sügisel eurole ülemineku tarvis laenuks saadud 44 miljonit pangatähte. Lisaks tuleb toota euroala riikidele igal aastal Euroopa Keskpanga nõukogu määratav sularaha tootmiskogus.

Eesti Pank hangib euro pangatähed koostöös kaheksa teise euroala keskpangaga ühishanke kaudu. Hanke raames toodab Eesti Pank 20euroseid pangatähti, mis lähevad eurosüsteemi ühistesse varudesse.

Eesti Pangal kulus eurole üleminekuks 2010.-2011. aastail 12,7 miljonit eurot, mis kaeti selleks eraldi loodud eurole ülemineku eelarvest. Kulutustest ligi 95 protsenti olid seotud sularahaga ning muud suuremad kulud olid teavituskampaania ja kulud infotehnoloogiale.

Keskpanga suurimad investeeringud järgmisel aastal on üleminek IP-põhisele telefonisüsteemile ning ventilatsiooni- ja katuse remonditööd.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on järgmise aasta tulude maht 22,8 miljonit eurot. Euroala keskpangana on Eesti Panga peamised tuluallikad reservide paigutamine, monetaartulu ja tulu Euroopa Keskpanga hallata antud reservidelt.

Eesti Panga pikaajaline eesmärk on hoida kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) võrreldaval tasemel varasemate aastatega. Kuna sularahakulud on aastate võrdluses väga erinevad, siis on need kulud võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2011. aasta eelarve maht oli 0,101% SKPst, siis majandusprognoosile tuginedes on 2012. aasta eelarve puhul sama näitaja 0,098%.

Eesti Panga ülesanne on tagada koos teiste euroala keskpankadega hinnastabiilsus euroalal. Oma põhiülesande täitmiseks peab Eesti Pank olema sõltumatu ja seetõttu pole keskpank seotud riigieelarvega.