Raskel ajal aitab kasvada distsipliin

Kui osa firmade jaoks olid masuaastad täielik läbikukkumine, siis Raadiku Arendus OÜ juht Andrus Aavaste saab sellele ajale hea tundega tagasi vaadata.

Ettevõttel õnnestus võita Tallinna linna korraldatud konkurss munitsipaalkorterite projekteerimiseks, ehitamiseks ja linnale ­üürile andmiseks. Leping sõlmiti kahekümne aasta peale, seega nii kaua peaks ettevõttel tööd ja leiba jaguma, sest aastate jooksul ehitati kokku üheksa maja 1200 korteriga.

Aavaste sõnul on Raadiku Arendus OÜ puhul tegu üheks projektiks loodud ettevõttega, mis masuajal kiire tempoga arenes, ent on nüüd oma kasvamises piiri saavutanud. Seda ei plaanita ka muuta.

“Mingisugust kasvamist ja erilisi organisatoorseid arengusamme me ette ei näe. Kui tuleb järgmine projekt, siis tuleb ka uus firma,” selgitab ettevõtte juht Raadiku Arenduse rajamise ja juhtimise eesmärke. Kuni aga firma töös on, jätkatakse vanaviisi.

Äriideid tasuks testida tuttavate peal. Olgugi et Raadiku Arenduse edu taga on olnud üks leping, usub Aavaste, et ainult sellest gasellidel raske aja üleelamiseks ja kasvamiseks ei piisa.

“Kui räägime gasellidest, siis eelkõige tuleb ise enda ideesse uskuda ja loomulikult mitte silmaklappidega ringi tormata. Oma mõtteid tasub lähedaste ja tuttavate peal katsetada. Tihti on ideed ilusad, aga need purunevad esimesel kokkupuutel reaalsusega, kuna inimestele kas ei meeldi sellised asjad, need on liiga kallid või nendega kaasnevad kasutuskulud ületavad taluvuse piiri. Kui ideed on aga vettpidavad, siis äri õnnestub ning tekib võimalus kasvuks ja arenguks,” usub Aavaste.

Ühtlasi on vaja leida oma nišš ning sellele kindlaks jääda. “On neid, kes tegelevad kinnisvaraäris ainult kinnisvara vahendamisega, neid, kes remondivad vanalinnas kortereid, neid, kes ostavad kokku Õismäel asuvaid kortereid või annavad neid üürile, ja ka neid, kes teevad uhkeid presentatsioone mingitest põllupealsetest arendustest,” tutvustab ta.

“Osaga neist on raske ja osaga pole üldse mõtetki konkureerida. Kinnisvaravaldkonnas on määrav ikkagi asukoht. Ka väiksel tegijal piisab sellest, et tal on hea asukohaga objekt, olgu siis müümiseks või arendamiseks. See ongi edu võti,” selgitab ­Aavaste ühte peamist tegurit, mis aitas neil kinnisvarasektoris masuajal edukas olla.

Lisaks on palju kinni kogemustes ja sõlmitavates lepingutes. Raadiku Arendusel õnnestus olla munitsipaalkorterite projektis nii projekteerija kui ka ehitaja rollis. “Turul hinnad langesid ja see oli tellija seisukohast vaadates positiivne. Ehitaja jaoks aga mitte, kuna enam ei saanud nii palju raha küsida kui buumi ajal,” toob Aavaste välja projekti plusse ja miinuseid. “Ärimaailmas, kuigi sellest tihti ei räägita, on ka õnnefaktor oluline,” usub ta.

Maksekultuur pärsib ettevõtete kasvamist. Ka korrektne ja distsiplineeritud maksekäitumine ­aitab kõigil osapooltel kasvada, arvab tänavuses TOPis 22. kohale tulnud metallitööstusettevõtte Vergine OÜ juht Aleksander Järv, kelle firma suutis 2010. aastal kasvatada käivet 4,65 korda ehk 920 000 euroni ja kasumit 21,3 korda ehk ligi 59 000 euroni.

Masuaeg õpetas Järve sõnul oma partnerite tausta rohkem kontrollima, kuna makseraskused muutusid siis igapäevaseks ja pole paraku kadunud ka praegu. “Valvsus on säilinud siiani,” nendib ta.

Pidev võlgu jäämine on tema sõnul kindlasti üks arengut ja kasvu pärssiv tegur. Pigem on mõistlik öelda ära mõnest tööst, kui jääda ilma töötasust, kulutada närve ja tegeleda pidevalt võlgadega. “Firmadelt, keda ei tunne, nõuame ettemaksu. Nende jaoks, keda tunneme, on maksetähtaeg 30 päeva,” räägib Järv ettevõtte poliitikast.

Lisaks aitavad Järve sõnul kasvada lojaalsus ja töö korralik kvaliteet. Loomulikult tuleb koostööpartneritega sõlmitavaid lepinguid hoolikalt lugeda.

“Just läänefirmad kipuvad tihtipeale mitmesuguseid sanktsioone lepingutesse sisse arvestama,” sõnab ta ja lisab, et sai hiljuti valusa õppetunni osaliseks – temalt tellitud tööd asusid hiljem pooles mahus tegema hoopis hiinlased ja firmal jäi saamata ligi 15 000 eurot.

Meeskond tagab edu. Tööhõivega tegeleva Amikor TR OÜ esindaja Kaido Leiteni sõnul ei saa üle ega ümber meeskonnast, kelleta on gasellil raske püünele pääseda ja edukaks saada.

Ettevõttel endal Leiteni sõnul masuajal kuigi raskeid otsuseid teha ei tulnud, ent puutumata ei jätnud need aastad ka neid. Et firma värbab töötajaid laevaehituse ja metsasektori projektide peale, oli spetsialiste masuaja suurest töötute armeest raske leida. Ja on tänini.

”Eks see Eesti inimeste kvalifikatsioon ole selline nagu ta on. Paljud mehed, kes on CVsse ilusa jutu kokku kirjutanud, tegelikult sellele ei vasta,” sõnab ta pettunult. Nii olidki oma tuttavad spetsialistid need, kes alguses laevaehituses tööd said. Nüüdseks aga on seis muutunud ja tööl on ligi 25 meest.

 

Üks küsimus

Kuidas on väike­firmal võimalik suur­firmadele kon­kurentsi pakkuda?

Andrus Aavaste, Raadiku Arendus OÜ juhtEks väikse firma eeliseks ole suur mobiilsus. Suudetakse kiiremini ümber orienteeruda. See on muidugi valdkonniti erinev.Mõnel alustaval ettevõttel ei olegi muud midagi vaja, kui piisab laenatud mobiiltelefonist ja sülearvutist, et panna püsti küllaltki suur äri.

 Aleksander Järv, Vergine OÜ juhtVäikefirmade eelis on see, et nende reageerimiskiirus on teistest suurem.Kui teha hinnapäring, siis vastus tuleb kiiremini väiksest firmast kui suurest. Ümbertegemine on suures firmas samuti tunduvalt ajamahukam.Väikefirmad on kiired ja pakuvad kliendile võimalust aega kokku hoida. Asju tahetakse kohe ja praegu. Väiksed pakuvad vahel küll kõrget hinda, aga klient ei pea pikalt ootama.