Raskel ajal aitab kasvada distsipliin

“Mingisugust kasvamist ja erilisi organisatoorseid arengusamme me ette ei näe. Kui tuleb järgmine projekt, siis tuleb ka uus firma,” selgitab ettevõtte juht Raadiku Arenduse rajamise ja juhtimise eesmärke. Kuni aga firma töös on, jätkatakse vanaviisi.

Äriideid tasuks testida tuttavate peal. Olgugi et Raadiku Arenduse edu taga on olnud üks leping, usub Aavaste, et ainult sellest gasellidel raske aja üleelamiseks ja kasvamiseks ei piisa.

“Kui räägime gasellidest, siis eelkõige tuleb ise enda ideesse uskuda ja loomulikult mitte silmaklappidega ringi tormata. Oma mõtteid tasub lähedaste ja tuttavate peal katsetada. Tihti on ideed ilusad, aga need purunevad esimesel kokkupuutel reaalsusega, kuna inimestele kas ei meeldi sellised asjad, need on liiga kallid või nendega kaasnevad kasutuskulud ületavad taluvuse piiri. Kui ideed on aga vettpidavad, siis äri õnnestub ning tekib võimalus kasvuks ja arenguks,” usub Aavaste.

Ühtlasi on vaja leida oma nišš ning sellele kindlaks jääda. “On neid, kes tegelevad kinnisvaraäris ainult kinnisvara vahendamisega, neid, kes remondivad vanalinnas kortereid, neid, kes ostavad kokku Õismäel asuvaid kortereid või annavad neid üürile, ja ka neid, kes teevad uhkeid presentatsioone mingitest põllupealsetest arendustest,” tutvustab ta.

“Osaga neist on raske ja osaga pole üldse mõtetki konkureerida. Kinnisvaravaldkonnas on määrav ikkagi asukoht. Ka väiksel tegijal piisab sellest, et tal on hea asukohaga objekt, olgu siis müümiseks või arendamiseks. See ongi edu võti,” selgitab ­Aavaste ühte peamist tegurit, mis aitas neil kinnisvarasektoris masuajal edukas olla.

Lisaks on palju kinni kogemustes ja sõlmitavates lepingutes. Raadiku Arendusel õnnestus olla munitsipaalkorterite projektis nii projekteerija kui ka ehitaja rollis. “Turul hinnad langesid ja see oli tellija seisukohast vaadates positiivne. Ehitaja jaoks aga mitte, kuna enam ei saanud nii palju raha küsida kui buumi ajal,” toob Aavaste välja projekti plusse ja miinuseid. “Ärimaailmas, kuigi sellest tihti ei räägita, on ka õnnefaktor oluline,” usub ta.

Maksekultuur pärsib ettevõtete kasvamist. Ka korrektne ja distsiplineeritud maksekäitumine ­aitab kõigil osapooltel kasvada, arvab tänavuses TOPis 22. kohale tulnud metallitööstusettevõtte Vergine OÜ juht Aleksander Järv, kelle firma suutis 2010. aastal kasvatada käivet 4,65 korda ehk 920 000 euroni ja kasumit 21,3 korda ehk ligi 59 000 euroni.

Masuaeg õpetas Järve sõnul oma partnerite tausta rohkem kontrollima, kuna makseraskused muutusid siis igapäevaseks ja pole paraku kadunud ka praegu. “Valvsus on säilinud siiani,” nendib ta.