Ansip: majanduskasvu aluseks on korras rahandus

„Nendes riikides, kus tasakaalust on välja mindud, on tulnud riigil ja kõigil kodanikel maksta väga ränka hinda, ütles Ansip.

Nii ei kinnitanud peaminister eile ka informatsiooni, et hiljuti läinud aasta kohta eesmärgist oluliselt suurema eelarvedefitsiidi avalikustanud Hispaania taotleb teistelt liikmesriikidelt juba seatud eesmärkide leevendamist.

„Hispaania ei küsi mingisuguseid erandeid,“ eitas Ansip. „Praeguses kriisi faasis ei oleks ka mõeldav äsja kokku lepitud reeglitest kõrvale kaldumine.“

Ansip ütles, et Ülemkogul tekitas elava diskussiooni ka nn 12 kiri, millele on alla kirjutanud Eesti ja veel 11 riigi peaministrid. Sisuliselt on tegemist majanduskasvu ergutavate meetmetega, mis on Euroopas juba erinevatel aegadel ära otsustatud, kuid ikka alles ellu viimata. Nagu Euroopa patent, mida on arutatud juba aastakümneid. Ning näiteks konkurentsi parandamine teenuste turul võiks lisada ELi SKP-le 2,8%, energiaturu avamine 4%.

„Utreeritult võib väita, et need ettepanekud, mis me tegime, on odavalt teostatavad, kuid efekt, mis nende realiseerimisest saadakse, on väga suur,“ ütles Ansip.

Millised ettepanekud konkreetselt Ülemkogu lõppjäreldustes toetust leiavad, oli eile esimese päeva õhtul veel vara öelda.

Siseturu ja konkurentsivõime arutusel olid teemaks ka ühenduste väljaarendamised. Suurprojektide rahastamiseks tegi Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile ettepaneku nn projektivõlakirjade kasutusele võtuks. Need ei ole kardetud eurovõlakirjad, vaid instrument, mis võimaldaks konkreetse projekti rahastamiseks kaasata erakapitali.

„Eesti ei lähe sellisel moel raha hankima,“ ütles Ansip. „Kui aga Euroopa Komisjon seda teeb, võtame vastu vahendid selleks, et investeerida Rail Balticusse või lairiba võrku.“

Ülemkogu otsustas eile uueks ametiajaks tagasi valida ka Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, kellest saab ühtlasi edaspidi eurogrupi president.

„Herman Van Rompuy on suure töövõimega ja laia silmaringiga ning ta tajub nii suurte riikide huvisid ja väikeste muresid, kui väikeste huvisid ja suurte muresid detailideni ja tema otsuste formuleerimise oskus on midagi harva nähtavalt head,“ iseloomustas Ansip pigem kulisside taga toimetavat meest. Samas ei pruugi just Ülemkogu eesistuja olla see, kellele USA president Euroopas esimesena helistama peaks. Euroopa institutsioonide ülesehitus on keerulisem. Lisaks Ülemkogu eesistujale on Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president ja välispoliitika kõrge esindaja.

Ülemkogu otsustas eile ka anda Serbiale ELi kandidaatriigi staatus ning lükata otsus Rumeenia ja Bulgaaria liitumise kohta Schengeni viisaruumiga edasi sügisesse.