Ülemkogu võib otsustega taas liiga hiljaks jääda

Ülemkogult algselt oodatud otsus euroala tulemüüride tugevdamisest lükkub Saksamaa jäiga vastuseisu tõttu edasi.

„See ei oleks esimene kord, kus me (oma otsustega – toim.) veidi hiljaks jääme,“ ütles eile eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, vahendas agentuur Bloomberg.

Seega jätkub vaidlus, kas liita euroala ajutise päästemehhanismi EFSF veel kasutamata 250 mld eurot kokku juulist käivituva alalise päästefondi ESM 500 miljardi euroga, samal ajal kui Euroopa Keskpank on mullu detsembrist pankade kaudu turule pumbanud juba ligi triljon eurot. Viimati pakkus keskpank kolmeks aastaks odava laenu saamise võimalust sel kolmapäeval, mida kasutas 800 panka.

Tulemüüride tugevdamisest sõltub omakorda G20 riikide valmisolek Euroopale IMFi vahendusel appi tulla. 

Tulemüürid ja keskpank aitavad eelkõige võita aega – püsiv kriisilahendus saab sündida vaid reformidest. Ent nagu paistab Ülemkogu järelduste eelnõust, on edusammud visad tulema. Eesistujariigi Taani aruanne tehtust nendib, et ehkki olulisi samme on astutud, on „reformid teatavates valdkondades takerdunud ja nende rakendamine ebaühtlane“. Eesti puhul on teemaks näiteks eripensionite süsteemi reform.

Valitsusjuhid allkirjastavad Brüsselis ka Saksamaa eestvedamisel sündinud rangema eelarvedistsipliini ja majanduspoliitika tihedama koordineerimise lepingu, mille osas värskeim tõrge on Iirimaa otsus leping rahvahääletusele panna. Tõenäoliselt tuleb sealt uus „ei“, ütles Iiri juhtiva majandusajakirja peatoimetaja. Põhjuseks iirlaste vimm, et vaatamata ELi ja IMFi abiprogrammi eeskujulikule täitmisele, pole iirlased Euroopast mingit leevendust saanud pangakahjude kandmisel, kus vastutustundetult laenu võtnute kõrval oli olemas ka vastutustundetult laenu andnud pool – peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pangad.

 Iirlaste võimalik „ei“ nn fiskaallepingut siiski kraavi ei ajaks, kuna leping jõustub, kui selle on ratifitseerinud 12 riiki euroala 17st. Küll aga ei saaks Iirimaa sellisel juhul toetust suvel käivituvast euroala alalisest päästemehhanismist ESM – abiga saavad arvestada vaid rangema distsipliiniga nõustunud riigid. Samas heidaks Iirimaa „ei“ järjekordselt varju euroala üksmeelele kriisi lahendamisel.

Leping ise midagi eriti uut ei kätke – enamus nõudmisi ja norme on juba varasemast olemas. Küll aga kasvab lepingu aruteludega rahvusriikide parlamentides teadlikkus, kui oluline on distsipliinist kinni pidamine. Ühtlasi saaks Euroopa Komisjon oluliselt suuremad volitused normidest hälbivate riikide eelarveprotsessi sekkumiseks.

Samas võib Euroopa Keskpanga aktiivne tegutsemine survet poliitikutele vähendada, mis võib tekitada ennatliku kergenduse.  

Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle Ülemkogu eel läkitatud kirjas hoiatab ELi tööandjate organisatsioon BusinessEurope, et majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks seni tehtu pole veel rahuldavat tulemust toonud. „Need uued instrumendid pole andnud piisavat tõuget struktuurireformideks,“ kirjutavad organisatsiooni peasekretär Philippe De Buck ja president Jürgen Thumann, nimetades teise tõsise probleemina laenuraha rasket kättesaadavust.

Samas on võimalik, et valitsusjuhid hakkavad Ülemkogul arutama juba seda, kas aeglustuva majanduskasvu tõttu ei tuleks hoopis ümber vaadata eelarvedefitsiidi vähendamise osas riikidele seatud eesmärgid. Hispaania on äsja teatanud, et läinud aastal sihiks seatud 6%se defitsiidi asemel SKPst jäi see mullu enam kui 8% tasemele. Konkurentsivolinik Joaquin Almunia sõnul võib teema Ülemkogul üles tulla.

„Käib debatt, kas on loogiline jätta eesmärgid paika, nagu poleks midagi juhtunud,“ ütles Almunia eile Madridis ajakirjanikele, vahendas agentuur Bloomberg. Läinud nädalala kärpis Euroopa Komisjon nii euroala kui eriti Hispaania ja Itaalia majanduskasvu prognoose.

„See on poliitiline diskussioon, mis võib alata homme (s.o täna – toim.) Ülemkogul,“ ütles Almunia, komisjoni eelmise koosseisu rahandusvolinik.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles eile, et ei kiirusta euroala neljanda suurima defitsiidi lõikamisega. Kärped saavad olema nii suured kui võimalik, kuid nendega ei kiirustata. Enne Ülemkogu selgitab Hispaania oma seisukohti ja defitsiidi vähendamise kavasid euroala rahandusministritele.

Tõenäoliselt kiidavad valitsusjuhid Ülemkogul heaks ka Herman van Rompuy jätkamise Ülemkogu presidendina ja määravad ta ka euroala tippkohtumiste eesistujaks.