Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Silvia Kruusmaa
- 2. märts 2012 kell 7:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eurogrupp: Kreeka püsib graafikus
Eilsel euroala rahandusministrite kohtumisel Brüsselis leiti, et Kreeka on astunud piisavaid samme esimeste laenumaksete eeltingimuste täitmiseks, teatas rahandusministeerium.
Eeltingimuste hulgas olid näiteks väga olulised tööturureformi ja sotsiaalkulude vähendamisega seotud küsimused."Kreeka on graafikus majandusprogrammiks vajalike seaduste poolest, aga suur töö kogu ühiskonna reformimisel on alles ees. Eurotsoon keskendub nõudlikule järelevalvele, kuna kogu Euroopa majandusareng sõltub Kreeka probleemi lahendusest," kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.Veebruari lõpuks seatud tähtajaga tingimuste täitmise alusel leppisid rahandusministrid kokku lubada võlavahetusega seotud finantsabi andmise lepete sõlmimine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Kreeka vahel. Võlavahetus, mille käigus erasektor peab osa kohustusi kustutama, kuulutati välja 24. veebruaril ja selles osalemisest teatamise tähtaeg on 8. märtsil. Kreeka valitsus ja erasektori võlausaldajate esindajad on kokku leppinud võlgade vähendamises nominaalselt 53,5 protsendi võrra.Nädala pärast, 9. märtsil tehakse võlavahetuse kulgemisest kokkuvõte ja täpsustatakse kogu programmi rahastamisvajadus.Programmi rahastamine toimub EFSFist. See tähendab, et makseid Kreekale ei tehta riigieelarvetest. EFSFi osanikud, sealhulgas Eesti, osalevad vaid operatsioonide garanteerimisel, et tagada antavate laenude soodsad tingimused, teavitas rahandusministeerium.Kogu 2012-2014 kestva programmi vältel jälgitakse Kreeka majandusprogrammi täitmist põhjalikult. Näiteks juba eelolevatel päevadel viib nn troika (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond) läbi ka Kreekas nüüd vastu võetud seaduste rakendusaktide sisulise hindamise.Rangeid kärpeid ja efektiivsuse tõstmist nõudev majandusprogramm on kõigi järgnevate maksete aluseks 130 miljardi euro suuruses Kreeka teises abipaketis. Abiprogrammi eesmärgiks on võlakoormuse vähendamine 120,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2020, majanduskasvu taastamine ja selle jätkusuutlikkuse tagamine.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Sirje Rank
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Merko sõlmis NATOga kopsaka lepingu
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Tallinna linnapeaks tüürib Jevgeni Ossinovski Lisatud koalitsioonileping
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.