Eurogrupp: Kreeka püsib graafikus

Eeltingimuste hulgas olid näiteks väga olulised tööturureformi ja sotsiaalkulude vähendamisega seotud küsimused.

"Kreeka on graafikus majandusprogrammiks vajalike seaduste poolest, aga suur töö kogu ühiskonna reformimisel on alles ees. Eurotsoon keskendub nõudlikule järelevalvele, kuna kogu Euroopa majandusareng sõltub Kreeka probleemi lahendusest," kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.

Veebruari lõpuks seatud tähtajaga tingimuste täitmise alusel leppisid rahandusministrid kokku lubada võlavahetusega seotud finantsabi andmise lepete sõlmimine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Kreeka vahel. Võlavahetus, mille käigus erasektor peab osa kohustusi kustutama, kuulutati välja 24. veebruaril ja selles osalemisest teatamise tähtaeg on 8. märtsil. Kreeka valitsus ja erasektori võlausaldajate esindajad on kokku leppinud võlgade vähendamises nominaalselt 53,5 protsendi võrra.

Nädala pärast, 9. märtsil tehakse võlavahetuse kulgemisest kokkuvõte ja täpsustatakse kogu programmi rahastamisvajadus.

Programmi rahastamine toimub EFSFist. See tähendab, et makseid Kreekale ei tehta riigieelarvetest. EFSFi osanikud, sealhulgas Eesti, osalevad vaid operatsioonide garanteerimisel, et tagada antavate laenude soodsad tingimused, teavitas rahandusministeerium.

Kogu 2012-2014 kestva programmi vältel jälgitakse Kreeka majandusprogrammi täitmist põhjalikult. Näiteks juba eelolevatel päevadel viib nn troika (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond) läbi ka Kreekas nüüd vastu võetud seaduste rakendusaktide sisulise hindamise.

Rangeid kärpeid ja efektiivsuse tõstmist nõudev majandusprogramm on kõigi järgnevate maksete aluseks 130 miljardi euro suuruses Kreeka teises abipaketis. Abiprogrammi eesmärgiks on võlakoormuse vähendamine 120,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2020, majanduskasvu taastamine ja selle jätkusuutlikkuse tagamine.