Läti Finantsturgude ja Kapitali Komisjoni nõukogu tühistas Parex panga litsentsi.
„Staatuse muutus lubab meil suurema efektiivsusega keskenduda meie peamisele tegevusele ning piirata administratiivkulusid, mis on seotud krediidiettevõtte litsentsi valdamisega,“ selgitas Parexi juhatuse esimees Kristofer Gviljam.
Parex lõpetas tegevuse pangana 2010. aasta 1. augustil. Toona suunati restruktureerimise tulemusel kaks kolmandikku aktivatest ja suurem osa kliendideposiitidest uude krediidiasutusse Citadele panka. Parexile jäid probleemsed laenud ja põhitegevusega mitteseotud varad. Parex ei tegelenud enam uute krediitide väljastamisega, hoiuste kaasamise, arveldusarvete hoolduse ja teiste klassikaliste pangateenustega.
Praegu on Parex spetsialiseerunud laenude restruktureerimisele, võlgade tagasinõudmisele ja kinnisvara haldamisele eesmärgiga saada tagasi vahendeid, mis valitsus omal ajal kulutas riigistatud panga päästmiseks. Seni ei oleks saanud staatust muuta, kuna olid kohustused laenuandjate sündikaadi ja erainvestorite ees.
Vaatamata pangalitsentsi kaotamisele peavad Parexi kliendid jätkama oma kohustuste täitmist, mis on seotud varem sõlmitud laenulepetega.
Parexi laenuportfell oli 31. 12. 2011 seisuga 541,55 miljonit latti, varade maht 792,09 miljonit latti. 84,15% asutuse aktsiatest kuulub erastamisagentuurile, 12,74% Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning 3,11% vähemusaktsionäridele.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Läti Parex Banka, mille kollaps 2008. aasta sügisel Läti riigi IMFi ukse taha viis, on läbi teinud radikaalsed uuendused organisatsioonis ja ärimudelis, naastes Eesti turule Citadele panga nime all.
1. juulist eralduva nn hea Parexi juhatusse saab kolm praeguse Parex panga tippjuhti, vahendas rus.db.lv telekanalit LTV.
Läti Parex Banka, mille kollaps 2008. aastal sundis Läti valitsust IMFilt abi paluma, plaanib valitsusele järgmise seitsme aasta jooksul tagasi maksta 400 miljonit latti.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Viimased uudised
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele