Sirje Rank • 26. märts 2012 kell 6:39

Katainen: kriisi ei lahenda keskpank, Soome kärbib ja tõstab makse

Euroala riikidel tuleb keskpanga varutud hingetõmbeaega kasutada riigirahanduse korrastamiseks, manitses nädalavahetusel Soome peaminister Jyrki Katainen, kes on ise oma valitsuskoalitsioonis värskelt kulukärbetes ja maksutõusudes kokkuleppele jõudnud.

„Liikmesriikidel on paar aastat aega säästukavade elluviimiseks, et taastada usaldus,“ ütles Katainen Soomes Saariselkäs, kus ta võõrustas Euroopa poliitikakujundajaid, et ühiselt Euroopa majanduse kriisijärgset taastumist arutada. „Kriisi lahendamist ei saa delegeerida üksi keskpangale,“ tsiteeris Kataineni agentuur Bloomberg.

Katainenil on läinud nädalast paigas piirjooned, kuidas eelarvedefitsiidi ja aeglustuva majandusega maadlev Soome oma võlgade kasvu kontrolli alla saab.

Kokku andis valitsus teada aastani 2015 kulukärbetest ja maksutõusudest 2,7 miljardi euro väärtuses. Seda lisaks 2,5 miljardi euro ulatuses meetmetele riigi kulude ja tulude tasakaalustamiseks, milles läinud kevadel ametisse asunud valitsus läinud aastal kokkuleppele jõudis.

Hinnangud Soome valitsuse läinud nädalal avalikustatud meetmetele, millest 1,5 miljardit eurot moodustavad maksutõusud ning 1,2 miljardit kulude kärped, võib kokku võtta Soome keskkaubanduskoja juhi Risto E. J. Penttilä sõnadega. Soome tipptasemel AAA reitingu säilitamiseks on pakett ilmselt piisav. Liiga vähe on selles aga meetmeid majanduskasvu ergutamiseks, ütles Penttilä Kauppalehtile, tõmmates paralleele ulatusliku maksureformiga 90nendate aastate „lama“ järel, millest jagus kasvu kannustamiseks ligi 15 aastat.

Vaieldamatult on aga positiivne, et läinud kevadel vaevalisi koalitsioonikõnelusi pidanud Soome valitsus on näidanud end kompromissi- ja koostöövõimelisena.

Eriti kibeda pilli neelasid alla Soome sotsid eesotsas rahandusminister Jutta Urpilaineniga, kes nõustusid tõstma käibemaksu, mis tähendas tagurdamist ühest peamisest valimislubadusest. Kataineni koonderakond, mis lubas, et tööjõumaksud ei tõuse, leppis samas tulumaksu tõusuga. Viimane toimub küll kaude – maksumäärad ei tõuse, kuid kahel aastal 2013 ja 2014 jääb ära indekseerimine inflatsiooniga. See toob valitsusele lisatulu ca 800 miljonit eurot.

Käibemaksu tõusust, mis tõstab üldise määra 23 protsendilt 24-le ja kergitab ühe protsendipunkti võrra ka soodusmäärasid, sh toiduainete ja ravimite käibemaksu, loodab Soome valitsus tulupoolele lisa saada 750 miljonit eurot.

Senisest suurem panus tuleb riigikassasse anda Soome jõukamatel elanikel. Samal ajal kui madalapalgaliste maksukoormus väheneb, kehtestab valitsus ajutise nn solidaarsusmaksu neile, kelle aastatulu on üle 100 000 euro. Rohkem maksu tuleb maksta ka Soome pensionäridel, kelle pension on aastas üle 40 000 euro.

Ning maksud tõusevad enam kui miljoni euro pärimisel, mis negatiivse kõrvalmõjuna võib pärssida põlvkonnavahetust Soome perefirmades.

Kokku loodab Soome valitsus nn solidaarsusmaksudest 115 miljonit eurot.2013. aastast jõustub Soomes ka pangamaks ning 2014. aastast firmade erakorralise tulu maks.

Kulude kärpimisel on Soome valitsus valinud n.ö juustuhöövli meetodi, mis kärbib kõigilt natuke. Peaminister Kataineni sõnul on kokkuhoiuvajadus sedavõrd suur, et see ei saa tulla ühest kohast. Selged prioriteedid on siiski olemas. Selge on surve näiteks Soome omavalitsustele, mida riik püüab eraldiste vähendamisega ühinema saada. Soome valitsusel on valmis ambitsioonikas haldusreformi kava, mis omavalitsuste arvu oluliselt vähendaks.

Maksude tõstmise ja kulude kärpimise kõrval sisaldab pakett ka 300 miljoni euro ulatuses meetmeid ettevõtluse ergutamiseks. 190 miljonit eurot sellest moodustavad maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Maksusoodustusi saavad ka nn äriinglid ehk alustavatesse ettevõtetesse riskikapitali investeerivad eraisikud. Firmasid ergutatakse investeerima Soome ja tegema seda just nüüd.

Valitsuse eesmärk on kannustada majanduses struktuurimuutust, et tekiksid uued ettevõtted, mis looksid töökohti ja uusi eksportkaupu.

Riik ise plaanib majanduse ergutamiseks muuhulgas miljardi euro ulatuses investeeringuid transporti, kus esimest korda on investeeringud raudteedesse maanteedele ette nähtud summadest suuremad.

Jyrki Kataineni sõnul aitavad kõik need meetmed kokku suurendada usaldust Soome majanduse vastu ning säilitada riigile tipptasemel reiting. Jaanuaris muutis agentuur S&P Soome reitinguväljavaate negatiivseks, tuues põhjuseks euroala kriisi negatiivse mõju suuresti ekspordist sõltuvale majandusele.

Läinud aasta detsembris kärpis Soome rahandusministeerium tänavuse majanduskasvu prognoosi vaid 0,4%-le. Uus prognoos peaks välja tulema alanud nädalal.

Hetkel kuum