Elektroonikafirma omanikke üllatanud edulugu

AS Enics Eesti tegi mullu oma seitsmeaastase tegutsemisajaloo rekordkäibe ja rekordkasumi - vastavalt 80,9 ja 2,7 miljonit eurot. Käive suurenes võrreldes 2010. aastaga 35 protsendi võrra. Tehases töötab praegu 725 inimest, kellest ligi sada on insener-tehniline personal ja ülejäänud tunnipalgalised ehk tootmistöölised.

Peakorteris ei usutud

"Eelmise aasta alguses arvati ka meie peakontoris, et Elva tehas on täis müüdud ja et 60 miljonit eurot ongi ettevõtte käibepiir," meenutas mullu aprillis Enics Eesti tegevjuhina ametisse asunud Emöke Sogenbits. "Oluline on, et saavutatu ei tohi rahulolu tekitada. Praegu usun ma, et olemasoleval pinnal on võimalik anda ka üle 100 miljoni eurost käivet. Tõsi, mitte veel sel aastal - tänavu peaks käive tulema 90 miljoni kanti."Sogenbits lisas, et eesmärgi saavutamiseks ei kavatse nad enam oluliselt inimesi juurde palgata. "Vaja on parandada ja lihvida töökorraldust - alates eelmise aasta juunist töötame 24/7 ehk neljas vahetuses," rääkis ta. "Pidevalt investeerime seadmeparki ja automatiseerimisse. Põhiline on efektiivne tootmisprotsess, näiteks ühe liini seiskumine tunniks ajaks läheb meile maksma kuni 8000 eurot."

Napib insenereSogenbits tõdes, et ehkki jätkuvalt napib insenere ja oskustöölisi, on nad teatud leevendust saanud kontsernisisesest ümberkorraldusest. "Uute toodete juurutamine nõuab eelkõige insener-tehnilist personali ja see töö tehakse nüüd ära meie Soome ja Rootsi tehastes, kus on väga tugev ITP-kaader," lausus Sogenbits. "Oskustöölistega meid sõsartehased muidugi aidata ei saa, liinitöötajad tuleb meil endil leida ning välja õpetada."Tööjõupuuduse leevendamiseks käivitas Enics Eestis eelmise aasta sügisel bussiliini Valgasse. Sealtkandist käib Elva tehasesse tööle sadakond inimest, kellest üle poole on lätlased.Sogenbitsi kinnitusel on Enisc Eesti igal aastal palku enam-vähem inflatsiooni võrra korrigeerinud. "Oleme suurendanud ka boonussüsteemi osatähtsust, näiteks liinitöötajate sissetulekust võib boonus moodustada kuni viiendiku," täpsustas ta.

Tööturul tihedaim konkurents Pärnus

Eestis tegutseb 5-6 suuremat elektroonikaettevõtet, kes toodavad elektroonikakomponente allhanke korras. "Meie konkurentideks on eelkõige Kesk-Euroopas asuvad tootjad, sest nad asuvad logistiliselt paljudele klientidele lähemal kui meie," sõnas Sogenbits. "Meie trumbiks on toodete kõrge kvaliteet, ka tarnekindlus käib kvaliteedi alla."Kõige suurem konkurents tööstuselektroonika tootjate vahel, vähemalt tööjõuturul, on Pärnus. Seal tegutseb OÜ Scanfil ja OÜ NOTE Pärnu ning kuni sügiseni ka AS Efore, mis viib tootmise Eestist üle Hiinasse. Pärnu kolmes elektroonikaettevõttes töötab kokku praegu umbes 700 inimest ehk samas suurusjärgus Elva Enicsis.NOTE Pärnu müügi- ja arendusjuhi Tarmo Luhaääre sõnul on Enics Eesti mastaap Lõuna-Eestit silmas pidades ikka üsna suur. "Meie piirkonnas on üle poole tuhande inimese elektroonikasektoris juba arvestatav number," tõdes Luhaäär. "Kuna Efore sulgeb ukse, siis vajadusel on meil võimalus sealt kaadrit saada. Ja samuti on meil siin kohalik kutsehariduskeskus, kus õpetatakse elektroonikaga seotud kutsealasid, näiteks elektroonikaspetsialiste."