Talentide Eestisse toomine eeldab muutusi värbamises
Talentide Eestisse toomine eeldab muutusi ettevõtete värbamistöös, leidsid Pärnu Finantskonverentsi paneeldiskussioonis rahvusvahelise kogemusega ettevõtjad.
"Maailma hinnatumaid majandusülikoole Eesti kaardilt ei leia, nende aadressid on mujal," nentis diskussiooni vedanud fondihaldusfirma juht Tõnu Pekk. "Samas on selge, et just sealt leiab oma staarid globaalne rahandussektor – selleks piisab, kui vaadata, kui suur protsent INSEADi või Stockholm School of Economicsi lõpetajatest finantssektrori asutustes tööle asub," märkis ta.
Aastaid välismaal õppinud ja töötanud Marko Viiding selgitas, et Eesti ettevõtted võiksid tagasi pöörduvatele noortele talentidele välja mõelda just nende tausta ja oskustega töökohti, mitte püüda sobitada neid olemasolevasse struktuuri.
"Meil on erinevat laadi kogemusi, aga tööandja vaatab näiteks, et, ahah, olete siin vahepeal ära olnud, teisel kandidaadil on parem kohalik võrgustik. See on ju mikrotasandi küsimus – Eestis elab miljon inimest! Selle asemel, et suunata rahvusvahelise kogemusega inimesed tavalisse konkureerimisprotsessi, võiksid ettevõtjad mõelda teistpidi: kuidas ma selle inimesi kogemusi ja oskusi enda ettevõtte jaoks kasutada saan," rääkis ta.
USA riskikapitali kogemusega ettevõtja Yrjö Ojasaare kinnitusel otsitakse USA ülikoolides talente juba koolipingist. "Ülikoolide juures tegutsevad värbamisbürood püüavad viia tööpakkuja kokku just neile sobiva peatse ülikoolilõpetajaga, tööintervjuusid korraldatakse otse kampuses. Koolid on ise sellest väga huvitatud, kuna ka neid mõõdetakse selle järgi, kuhu nende lõpetajad tööle asuvad," soovitas ta ka Eesti kõrgkoolidel sellist tegevust arendada.
Ojasaar rõhutas, et Eesti päritolu ettevõte ei saa rahvusvahelisel tasemel konkureerida, kui ettevõtja pole valmis Eestist välja minema – seda nii tööjõudu palgates kui ka oma elustiili muutes. "Kui sa tahad läbi lüüa, pead minema sinna, kus su kliendid on. Oleme harjunud, et Eestis saadakse kliente tutvuste pinnal. Samamoodi saadakse neid tegelikult ka Hiinas ja Ameerikas. Edukamalt teevad seda inimesed, kel need tutvused seal olemas on, kohalikud tegijad," märkis ta.
"Kui tahad võtta tööle välismaa staari, pole mingit mõtet teda tohutu raha eest siia tirida – tehku seda, mida nad hästi oskavad, seal, kus nad on," rõhutas Ojasaar. "Siiski on tõenäoline, et ettevõtja peab ka ise sinna minema. Kui me vaatame näiteks rahvusvahelist riskikapitali kaasanud Eesti ettevõtteid – nemad on rahvusvahelistele turgudele minnes ka ise Eestist välja läinud, avanud kontoreid Londonis, Silicon Valleys, mujalgi. Sa ei saa istuda siin Võrus ja iga nädalalõpp käia Kaberneemes rannas. See lihtsalt ei ole võimalik," rääkis ta Pärnus.
Finantskonverentsil rõhutati ka delegeerimise olulisust. "Eesti ettevõtted ei julge delegeerida," kinnitas Ojasaar. "Kui sa võtad staari tööle, siis sa pead teda ka usaldama, laskma tal tööd teha."
Marko Viiding nentis, et vanem põlvkond nii-öelda hoiab toolist kinni ja tahab kõige eest vastutada ning noorem generatsioon tahab, et kõik oleks ka tema nädalase eemalviibimise ajal veel paremini tehtud kui enne. Viidingu arvates me oleme alles teel delegeeriva töömudeli suunas.
Panelistide hinnangul peab rahvusvaheliselt tööjõuturult talente palgata soovival ettevõttel olema selge visioon, kuhu ta tahab jõuda, miks peaks talent tema asja nimel tööd tegema.
Singapuris töötav Christian Kossinov kinnitas, et ettevõtted, kes tahavad palgata rahvusvahelise karjääri ambitsiooniga noori, peaksid pakkuma sihtmärke, mis huvitaksid ja motiveeriksid. "Sellised inimesed vajavad maksimaalset avatust välissuhtlusele, võimalusi töötada rahvusvahelistes tiimides, kasutada õpitud võõrkeeli ja muud haridusteel omandatut," rääkis ta Pärnu finantskonverentsil.