Jaga lugu:

Maksu- ja tolliameti kontrollid tõid riigikassasse 12 miljonit eurot

Maksu- ja tolliamet viis tänavu viie esimese kuuga läbi 3445 kontrolltoimingut, mille tulemusel laekus riigieelarvesse täiendavalt makse 12 miljonit eurot.

Suur osa maksurikkumistest on seotud käibe varjamisega ja alusetute käibemaksu tagastusnõuete esitamisega.

Aasta esimese viie kuuga esitasid ettevõtted maksu- ja tolliametile 184 069 käibemaksu tagastusnõuet kogusummas 488 miljonit eurot. 92% esitatud nõuetest täitis maksuhaldur viie päeva jooksul nõude esitamisest. Selline operatiivne käibemaksutagastus on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes erakordne. Enammakstud käibemaksu maksumaksjale tagastamise aeg varieerub erinevates ELi riikides vahemikus ühest kuust kuni aastani.

Riskianalüüsile tuginedes kontrollis maksuhaldur 8% esitatud tagastusnõuetest. Viie kuuga on jäetud tagastamata 9 miljoni euro ulatuses tagastusnõudeid, mille rahuldamata jätmise põhjus on enamasti ettevõtja hooletus või teadmatus sisendkäibemaksu arvestamises. Samuti jätab MTA tagastusnõude rahuldamata, kui sisendkäibemaksu arvestuses deklareeritakse teadlikult ettevõtlusega mitteseotud kulusid või fiktiivseid arveid.

Põhja maksu- ja tollikeskuse I kontrolliosakonna juhataja Eilike Pruuli sõnul püütakse alusetute tagastusnõuetega tekitada ettevõttele lisaraha või vähendada maksuvõlga.

"Sagedased on juhtumid, kus alusetu tagastusnõude tekitamiseks deklareeritakse valeandmeid, mille kontrollimisel selgub, et andmete aluseks puudub maksumaksjal mis tahes dokumentatsioon, maksuhalduri küsimuste korral jäetakse e-kirjadele vastamata või telefoninumber, mis seni oli töökorras, enam ei toimi," ütles Pruul. "Ei ole üksikjuhtum ka see, kui ettevõtte esindaja ei oska selgitusi anda käibedeklaratsioonis esitatud andmete kohta või põhjendab valeandmete esitamist inimliku eksimusega. On ka juhtumeid, kus tunnistatakse, et tagastusnõue oli alusetu ning deklareeritud üksnes eesmärgiga vähendada oma maksuvõlga. Lisaks püütakse võltsida tuntud ettevõtete arveid. Sõpradelt saadud kütuse- ja muude pisikulutšekkide kajastamine raamatupidamises on jätkuvalt väikeettevõtete tava,“ rääkis Pruul.  

Juhtumid:

1. Maksumaksja esitas 110 000eurose käibemaksu tagastusnõude. Kui maksuhaldur ühendust võttis, ei osanud juhatuse liige põhjendada, miks ta sellise deklaratsiooni esitas.

2. Ettevõte soovis osaleda riigihankel ning esitas korduvalt tagastusnõudeid summas 40-60 tuhat eurot, selgitades iga kord, et deklareerimiseks puudub küll alus, kuid maksuvõlast on vaja lahti saada.

3. Äriühing tegi osavalt järgi tuntud IT-tehnikat müüva ettevõtte arveblankette ning võltsarvetele tuginedes koostas oma käibedeklaratsioone.

4. Äriühingu juhatuse liige soetas uue eluaseme ja vormistas selle kontoripinnana. Kui ta kohtas hommikul duši alt tulles oma koduuksel maksuhaldurit, oli ta väga üllatunud.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik märkis, et ebaõige tagastusnõude juhtumid lõppevad maksunõudega. "Eesmärk on ebaausate maksumaksjate tegevuse tõkestamine ja ettevõtluskeskkonna korrastamine, tagamaks ausat konkurentsi. Riigilt raha petmine ei saa olla aktsepteeritav ning kõik peaksid tajuma, et taoline pettus on varastamine meie kõigi panusest riigieelarvesse,“ lisas Lemendik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum