- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2250,00%37 722,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,22
- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2250,00%37 722,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähikäik omavalitsuste investeeringutes kiireneb
Järjest enam on kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine hakanud põhinema äriettevõtetega sarnastel alustel. Nii näiteks on kohalikud omavalitsused hakanud põhjalikumalt jälgima enda investeeringute tasuvust ja ühtlasi ka investeeringute piisavust. Viimase osas on üldiselt miinimumnõudeks, et aruandeaasta investeeringute maht oleks võrdne või suurem aruandeaasta põhivara amortisatsioonikulust – nii tagatakse jätkusuutlikkus.
Ent heast tahtmisest hoolimata esineb praktikas probleeme. Nimelt koostavad kohalikud omavalitsused valdavalt enda raamatupidamisarvestust Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite järgi, mis ei luba põhivaraobjektide maksumust ümber hinnata.
Erandlikult oli põhivaraobjektide maksumuse ümberhindamine lubatud kuni 31.12.2005, kui objekt oli soetatud 1995. aastal (või varem) või kui objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puudusid usaldusväärsed andmed.
Nii ka 2005. aastal paljude põhivaraobjektide osas tehti, kuid vahepealne hinnatõus olnud sedavõrd suur, et tookord tehtud ümberhindlus ei peegelda enam nende objektide õiglast väärtust. Suur osa põhivaraobjektidest kohalike omavalitsuste bilanssides on kajastatud oluliselt madalamas jääkmaksumuses, kui on nende õiglane väärtus. Raamatupidamisarvestuses ei ole otseselt eesmärgiks, et põhivara jääkmaksumus peegeldaks õiglast väärtust, kuid oluline on tagada, et finantsjuhtimise otsustes lähtutaks õiglastest väärtustest.
Vastuolud. Kui lähtuda omavalitsuste raamatupidamislikust infost, saaks väita, et omavalitsuste investeerimismahud ületavad miinimumnõudeid. Nii tegid kohalikud omavalitsused 2011. aastal investeeringuid rajatistesse ja hoonetesse kokku ligi 128 miljonit eurot. Samas kohalike omavalitsuste rajatiste ja hoonete amortisatsioonikulu oli 2011. aastal ligi 70 miljonit eurot. Seega ületab justkui investeeringute maht miinimumnõudeid. Kui aga eeldada, et kohalike omavalitsuste rajatiste ja hoonete õiglane väärtus on mitu korda suurem (mis tõenäoline) ja ühtlasi ka nn õiglane amortisatsioonikulu on kordi suurem, saab järeldada, et kohalike omavalitsuste investeeringute maht ei ole piisav.
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte tegi 0,8 miljoni eest investeeringuid
Roheliste fondide hiilgus ja hukk. Järgmiseks AI-fondid?
Hetkel kuum
Soome börsi suurimate dividendimaksjate ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele