• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 785,52
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,24
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 785,52
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,24
  • 03.09.12, 13:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teder: kontrolli ületähtsustamine viib meid kaugemale vabadusühiskonnast

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste pöördus spetsialistide poole palvega esitada kuni 5 konkreetset ettepanekut erakondade rahastamise süsteemi võimalike muudatuste ja täienduste kohta. Õiguskantsler Indrek Teder hoiatab oma vastuses rahateema liigse ületähtsustamise eest.
„Poliitika rahastamise korrastamise järjekordne kavandamine on kahtlemata positiivne, kuid ei tohiks kõrvale jätta üldisemat teemat – poliitilist konkurentsi ja selle toimimist,” kirjutab Teder oma pöördumises ja selgitab: „Rahastamise teema eraldivõetud käsitlus võib viia ummikteele – ükskõik kui n-ö tihe on regulatsioon ja kontroll, ei välista see siiski rikkumisi.”
Esmalt võiks Tederi hinnangul poliitikas osalejate rahastamise osas kaaluda, kas üldse jääda senise rahastamisallikate range piiramise süsteemi juurde, mida siis pidevalt täiendada. „Samas pean vajalikuks rõhutada, et järjekordne kontrolli ja järelvalve tihendamine ei pruugi anda pikemas perspektiivis poliitilise konkurentsi suurendamiseks ning ka demokraatia toimimiseks piisavat tulemust,” ütles Teder. „Kuigi selline kontrolli ja järelvalve ületähtsustamine on tavaline, on see tee tõenäoliselt ka kaugenemine vabadusühiskonnast.”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erakondade riigieelarvest toetamisel on kahtlemata oluline mõju poliitilise konkurentsi keskkonnale, märkis Teder ja lisas, et seetõttu tasub analüüsida rahastamise praegust korraldust. „Erakondade riigieelarvest toetamine täies ulatuses proportsioonis riigikogus saadud mandaatide arvuga omab praegust jõudude tasakaalu põlistavat mõju – eriti kui teiselt poolt arvestada, et senised riigikogu valimiste tulemused näitavad peaaegu üks-ühest suhet kampaaniaks kulutatud raha ja saadud mandaatide arvu vahel,” märkis õiguskantsler. „Kaaluda võiks nt poole eraldise jagamist riigikogusse pääsenud erakondade vahel võrdselt - ja ainult ülejäänud poole jagamist proportsionaalselt.”
Eraldi tähelepanu vajab Tederi hinnangul küsimus, kas on tagatud uue erakonna võrdsed võimalused kandideerida olukorras, kus osad olemasolevad erakonnad on eelmiste valimiste tulemuste pinnalt saanud riigieelarvelise eraldise, mis annab neile väga suure edumaa. „Leian, et kaaluda tuleks riigikogu valimise eel riigieelarvelise eraldise andmist ka uuele erakonnale, mis nt on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva,” ütles Teder ja lisas: „Samuti väärib kaalumist mõte siduda riigieelarvelise finantseerimise ulatus (osalt) erakonna liikmemaksude laekumisega. See võimaldab vähendada riigieelarvelise toetamise negatiivset mõju erakonna ja tema toetajate (eriti liikmete) vahelisele kontaktile.”
Ka leidis Teder, et on ilmselt ebavõrdne kohtlemine seada erakonna nimekirjas kandideerinule kautsjoni tagastamine sõltuvusse erakonna edust, samas kui üksikkandidaadile kautsjoni tagastamine sõltub ainult tema enda edust.
Õiguskantsleri kiri põhiseaduskomisjoni esimehele on täismahus loetav siit.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele