• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,53%6 173,65
  • DOW 300,7%43 688,98
  • Nasdaq 0,58%20 285,49
  • FTSE 1000,28%8 760,06
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,53%6 173,65
  • DOW 300,7%43 688,98
  • Nasdaq 0,58%20 285,49
  • FTSE 1000,28%8 760,06
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92
  • 25.09.12, 12:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naftakompaniid otsivad naftat Nõukogude tuumaprügilast

Arktiline Kara meri, mida Nõukogude Liit pidas piisavalt kaugeks, et uputada sinna üle 25 aasta tuumajäätmeid, on muutunud ökoloogiliseks võitlustandriks, mida naftakompaniid loodavad võita, vahendab Bloomberg.
Exxon Mobil ja tema vene partner Rosneft valmistuvad puurima tuumajäätmeala põhja nafta puurkaeve. Arktikas võib olla naftat, millest jätkub kogu maailma viie aasta naftavajaduse katmiseks. Loodukaitsjad nõuavad enne uuringuid Venemaalt ala puhastmist, kuhu Nõukogude laevade viskasid üle parda vananenud tuumareaktoreid ja 17 000 konteineritäit tuumajäätmeid.
Norra radiatsiooniamet avaldas sel nädalal 18 aasta jooksul esimese uuringu tulemuse, mille kohaselt ei ole piirkonnas tõusnud radiatsioonitase. Stabiilne radiatsioon tähendab, et suuri lekkeid ei ole toimunud, mis võimaldab naftakompaniidel kasutada uuringut võitluseks looduskaitsjate vastu, kes soovivad peatada puurimist.
Greenpeace on vastu Arkitkas nafta pumpamisele, kus Alaskal tegutseb Royal Dutch Shell, Gröönimaal Cairn Energy ja Venemaal Gazprom.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Jäätmed tuleb kokku koguda ja võimalikult turvaliselt ladustada, kui me tahame vältida katastroofi,“ ütles Greenpeace Vene kampaaniajuht Dima Litvinov. „Venelased ja kõik teised ei tohiks puurida Arktikas naftat ja maagaasi.“
Piirkonna ohtlikuim üksikeksponaat on mere põhjas asuv 1981. aastal uputatud Nõukogude Liidu tuumaallveelaev K-27. Kuigi puuduvad märgid kõrgenenud radiatsioonist võib roostetamine lõhkuda laeva reaktori ja põhjustada hädaolukorra, teatas Norra NRPA:
„Teoreetiliselt võivad tuumakütuse jäägid reaktorist lekkida ja põhjustada kontrollimatu ahelreaktsiooni, mis võib tõsta temperatuuri ja levitada radiatsiooni.,“ ütles NRPA rahvusvahelise ekspeditsiooni juht Per Strand. Tema sõnul võiksid Vene ja Norra valitsused võtta enda tippprioriteediks otsustamise, kuidas likvideerida K-27 oht.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele