• OMX Baltic−0,01%319,49
  • OMX Riga0,52%982,54
  • OMX Tallinn0,05%2 229,77
  • OMX Vilnius−0,13%1 508,72
  • S&P 500−0,22%7 801,77
  • DOW 30−0,66%51 179,87
  • Nasdaq −0,22%27 538,69
  • FTSE 100−0,79%10 458,5
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,77
  • OMX Baltic−0,01%319,49
  • OMX Riga0,52%982,54
  • OMX Tallinn0,05%2 229,77
  • OMX Vilnius−0,13%1 508,72
  • S&P 500−0,22%7 801,77
  • DOW 30−0,66%51 179,87
  • Nasdaq −0,22%27 538,69
  • FTSE 100−0,79%10 458,5
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,77
Arktiline Kara meri, mida Nõukogude Liit pidas piisavalt kaugeks, et uputada sinna üle 25 aasta tuumajäätmeid, on muutunud ökoloogiliseks võitlustandriks, mida naftakompaniid loodavad võita, vahendab Bloomberg.
Exxon Mobil ja tema vene partner Rosneft valmistuvad puurima tuumajäätmeala põhja nafta puurkaeve. Arktikas võib olla naftat, millest jätkub kogu maailma viie aasta naftavajaduse katmiseks. Loodukaitsjad nõuavad enne uuringuid Venemaalt ala puhastmist, kuhu Nõukogude laevade viskasid üle parda vananenud tuumareaktoreid ja 17 000 konteineritäit tuumajäätmeid.
Norra radiatsiooniamet avaldas sel nädalal 18 aasta jooksul esimese uuringu tulemuse, mille kohaselt ei ole piirkonnas tõusnud radiatsioonitase. Stabiilne radiatsioon tähendab, et suuri lekkeid ei ole toimunud, mis võimaldab naftakompaniidel kasutada uuringut võitluseks looduskaitsjate vastu, kes soovivad peatada puurimist.
Greenpeace on vastu Arkitkas nafta pumpamisele, kus Alaskal tegutseb Royal Dutch Shell, Gröönimaal Cairn Energy ja Venemaal Gazprom.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele