Eestlased võiks omavahel rääkida

Äsja väitis Äripäev juhtkirjas, et “Tormakad euronormid nõuavad revolutsiooni”.

Tegelikult otsustas 2008. aastal hoopis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), et väävliheite kontrolli piirkondades (Lääne- ja Põhjamerel ning La Manche’i väinas) peab väävlisisaldust kütuses vähendama 2010 aasta1. juuliks 1%ni ning 2015. aasta alguseks 0,1%ni.

Otsustusprotsessis osalesid kõik IMO liikmed, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid ning loomulikult ka Eesti. ELil oli sellest otsusest tulenevalt kohustus kirjutada rahvusvahelise õiguse norm sisse ELi õigusesse.

Vaidlustatud otsust saab muuta vaid IMO, mis on aga üpris vähetõenäoline, sest sarnased väävliheite kontrolli piirkonnad toimivad ka näiteks USA ja Kanada rannikul.

Paljud Euroopa laevafirmad juba ehitavad laevu ümber. End aegsasti muutusteks ette valmistavad ettevõtjad tagavad endale tulevikus loomulikult teatava konkurentsieelise. Kuna IMO otsus mõjutab otseselt paljusid Euroopa transpordiettevõtteid, on Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas viimase kahe aasta jooksul teinud tihedat koostööd sadamate, laevafirmade ja liikmesriikidega, et üleminekut pehmendada.

Selleks sobivad ELi toetused LNG-terminalide ehitamiseks ja uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks ning võimalus kasutada riigiabi. Kõnekas on seik, et kuigi transpordivolinik on eestlane, ei ole Eesti laevaomanikud erinevalt Soome laevaomanikest seda teemat kordagi temaga arutanud.