• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,14%38 789,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,12
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,14%38 789,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,12
  • 08.10.12, 15:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik vähendab ootamatult järsult investeeringuid

Vähenev välisrahastamine vähendab oluliselt investeeringute hulka lähiaastatel.
Seda, et riigi oma raha kulub valdavalt olemasolevate kohustuste täitmiseks, näiteks sotsiaaltoetuste maksmiseks, ja välistoetused on peamine allikas n-ö riigi arengurahaks, näitab ilmekalt ministeeriumide investeeringutega lähiaastatel toimuv.
 Valitsemisalade investeeringud vähenevad 2010. aasta 827 miljonilt eurolt 152 miljoni euroni aastaks 2016. Vähenemise peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu praeguse perioodi raha lõppemine. Uue toetusperioodi raha pole joonisel arvesse võetud, kuid olulisel määral jõutakse seda kasutama hakata ilmselt alles 2016. aastast alates.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seetõttu tabab rahastamise langus rohkem neid valdkondi, mida on seni suuresti välistoetustest rahastatud, märgib riigikontrolli ülevaade. Uue perioodi toetuseta kahaneksid keskkonnakaitse kulutused võrreldes 2012. aastaga 2015. aastaks 58% võrra – 120 miljoni euroni – ja majandusvaldkonna kulud 31% võrra – 440 miljoni euroni.
Kuna uue perioodi toetusi jõutakse suures mahus rakendama hakata ilmselt alles 2016. aastal, on kulude langus paljudele riigi tegevusvaldkondadele väga tõenäoline. Välistoetustest tehtud investeeringuid tuleb aga üleval pidada ka vahepealsel perioodil, uuel eelarveperioodil ja aastatel 2020+, mil Eesti saab ilmselt vähem toetusi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele