Taani keskpanga intressikärpe tõttu kaaluvad sealsed pangad klientidelt raha hoiustamise eest tasu võtmist. Ameerikas juba peavad eurost pagevad kunded Taani krooni ja Šveitsi frangi pangas hoidmise eest intressi maksma.

Reaalintress negatiivne. Eestis trahvi raha pangas hoidmise eest küll negatiivse intressi näol maksma ei pea. Samas kujundavad inflatsioon – Eesti Panga prognoosi järgi tänavu 3,5% ja tuleval aastal 3,2% – ja pankade teenustasud rekordmadalatest intressimääradest negatiivse reaalintressi. Näiteks jätavad sisuliselt kontol seisva raha eest intressi maksmata Taani Sampo Pank ja Rootsi SEB, pakkudes hoiusele intressimäära 0,01.

“Tähtajaliste hoiuste intressidel näeme veel olulist langemise ruumi, samas lõppkliendi jaoks intressid negatiivseks kindlasti ei lähe,” märkis Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Madal tase aastateks. Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse osakonnajuhi Kristjan Tamla sõnul jäävad madalad intressimäärad lähemateks aastateks ilmselt püsima, kuna keskpangad püüavad hoida intressid võimalikult madalal, pumbates teisalt majandusse likviidust juurde. “Näiteks Euribor jääb turgude prognoosi kohaselt alla 1% piiri veel mitmeks aastaks. See mõjutab oluliselt nii hoiuste kui ka laenude intresse,” rääkis ta.

“Hoiustamisel ei murra EKP 0% taset ega rakenda tänase euro usalduse taseme juures negatiivseid hoiustamise intresse. Järgneval aastal kontsentreerub EKP teisele meetmele, milleks on ESM-programmi raames abi taotlevate riikide võlakirjade finantseerimine,” lausus Sampo Panga juht Aivar Rehe.

Ei majanda ära. “Madalad intressid vähendavad pankade ja hoiustavate klientide tulusid. Väga raske on klientide vahendeid nii madalate intresside juures kasumlikult paigutada, et katta kulud ja teenida soovitavalt väikest kasumit,” selgitas Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm. Ta lisas, et Taanis ei arvesta pangad klientide hoiustelt, ka arvelduskonto vahenditelt, intressi, samas on hoiuseintressid nullilähedased. “Madalad intressid ei tähenda seda, et oleks puudu kasumlikest investeerimisvõimalustest. Tuleb otsida uusi ja paremaid alternatiive,” ütles Palm.

LHV juhatuse esimees Erki Kilu märkis, et era­kliendid hoiustavad traditsiooniliselt pikemaks, ärikliendid pigem lühemaks ajaks, mistõttu on eraklientide hoiuste intressimäär pankades ka kõrgem kui äriklientidel. “Kuna intressimäärad on kiiresti langenud just viimastel kuudel, kehtivad olemasolevatele hoiustele suures osas varasemalt kehtinud intressimäärad ja pangad ei ole jõudnud oma intressikulu nii kiiresti veel alla tuua. Küll aga peaks see efekt täiel määral avalduma alates järgmise aasta algusest,” selgitas ta.

Kilu märkis, et pankade jaoks on intressikulu vähendamine aktuaalne. “Kui mõelda näiteks eluasemelaenude peale, mis on seotud kuue kuu Euriboriga ja millele on lisatud väga väike marginaal, siis praegu on osa klientide eluasemelaenu intress juba alla 1% aastas. Et sellise portfelli haldamisega seotud kulud ja laenukahjumid ära katta, ei ole enam lihtsalt võimalik hoiuste eest palju üle nulli maksta. Pangale lisandub ju veel ka hoiuste Tagatisfondi kulu. Sellise portfelli pealt on pea võimatu mõistlikku kasumit teenida,” märkis ta.

 

Miks tuleb hoiustamisele peale maksta?

Taani kärpis tänavu juulis üleööhoiuste intressi tasemele -0,2%. Mitmed sealsed kommertspangad kaaluvad klientidelt hoiustamise eest tasu võtmist.Taani kroonide, aga ka Šveitsi frankide hoiustamise eest nõuavad maailma kaks suuremat väärtpaberi hoidmise panka lisatasu.Euroopa Keskpank lõpetas tänavu juulis üleööhoiustele intressi maksmise ehk määras intressitasemeks 0%.Möödunud nädalal kogunenud EKP juhid uue intressikärpega välja ei tulnud. Hoiustamise intressimäära negatiivseks langetamine võiks Danske Banki analüütiku Frank Oland Hanseni sõnul vähendada killustatust pankadevahelisel turul ja ergutada laenamist nõrgematele pankadele.“Negatiivset intressimäära on pankadel keeruline klientidele n-ö maha müüa ja see võib panga tulemusi kahjustada,” sõnas ta möödunud nädalal EKP väljasõiduistungi eel Marketwatchile.

 

Kas negatiivseid intressimäärasid on arutatud ka euroalal?

Viljar Rääsk, Eesti Panga pressiesindaja Euroala keskpankade intresse kehtestab Euroopa Keskpanga nõukogu, kes ei anna siduvaid lubadusi tulevaste otsuste kohta ega spekuleeri tuleviku üle. See omakorda hõlmab seda, et räägitakse ainult tehtud otsusest ja euroala keskpankade eesmärgist. Eesmärk on euroala hinnastabiilsus, milleks loetakse inflatsiooni veidi alla 2 protsendi keskpikas perspektiivis.