Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoolimata plekist kuuerevääril on Euroopal jõudu küllalt

    Eestis käivitunud Euroopa tuleviku debatis on oluline mitte lasta end kaasa kiskuda arutelust hägusalt defineeritud terminite üle, nagu föderatsioon, konföderatsioon ja liitriik.

    Räägime parem sellest, milliste sisuliste küsimuste üle Euroopa pealinnades arutletakse. Hea ELi tundja Erkki Bahovski kirjutas hiljuti (ÄP 21.09): “Praegu on jõukeskusi mitu, kes kõik on ELi konkurendid. Kui tahta, et EL selles konkurentsis ellu jääks, tuleks liikuda selles suunas, et sisemised otsustus- ja turumehhanismid toimiksid sama tõhusalt kui näiteks USAs, Hiinas, Brasiilias või Indias.” Siit jätkates: praegu käibki täie hooga Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide konkurentsivõime taastamine ja kasvatamine. Toimub see kolmel tasandil – liikmesriikide sees, ELi siseturul ja väliskaubanduses.
    Kõige põletavam küsimus on ühisraha euro loonud Maastrichti lepingu vigade parandus. Kui riikide majandus- ja eelarvepoliitikaid teataval määral ei ühtlustata, saab ühisest valuutast fiktsioon – Saksamaal ja Portugalis kehtib eri riskidega, eri intressimääradega euro. Lahendus on kehvemas korras riikide tõsine, isegi pealetükkiv suunamine struktuursete reformide elluviimisele. Sest eks ole nende olukord tingitud peamiselt kahest asjaolust: vähenenud konkurentsivõimest ja kestmatust riigirahandusest.
    Selleks suunamiseks ei piisa paraku lihtsalt sõbralikest nõuannetest või Brüsseli koosolekute otsustest. Reeglite täitmine peab olema garanteeritud. Just seda soovivad saavutada Saksamaa ja sarnaselt mõtlevad riigid, ka Eesti, kui ajame karmima kontrolli ja vettpidavamate reeglite asja. Ja just siin on mõtlemise koht kõigile, kes ütlevad: ei, rohkem suveräänsust me Brüsselile küll ära ei anna! Hüva, oletame, et Eesti on oma koja kordapanemisega hästi hakkama saanud ja rohkem kontrollimehhanisme meie peal kasutada pole vaja. Aga kuidas on lugu nendega, kel asjad nii hästi korras pole? Kas on ikka Eesti huvides, et meist hulga suuremad riigid, kelle potentsiaalsed tegemata jätmised mõjutavad kõiki eurotsooni liikmeid, säilitavad neis asjus täie suveräänsuse?
    Teine teema on kõiki 27 riiki hõlmava siseturu areng. Mida lihtsam on kaubavahetus 27, varsti 28 riigi vahel, mida lihtsam on inimeste liikumine, ettevõtete asutamine, mida paremad on transpordiühendused, seda suurem majanduslik kasu kõigile osalistele tõuseb. Euroopa Komisjon tuli välja paketiga “Siseturg II”. Eestile on eriti oluline digitaalse siseturu areng, teenuste ühtse turu areng ning kõik, mis seotud inimeste töise liikumise võimalikult lihtsaks tegemisega. Viimane ei tähenda tänapäeval ju kaugeltki üksnes piiriületamise hõlpsust, vaid hõlmab kümneid üllatavalt keerukaks osutunud küsimusi kutsekvalifikatsioonide vastastikusest tunnustamisest (et inimesed saaksid õpitud erialal töötada ka teises riigis) väljateenitud pensioniõiguste ülekandmise võimalusteni.
    Ühe algatusena nimetaksin ka Euroopa Komisjoni esitatud ühtse Euroopa müügiõiguse ettepanekut, mille järgi pakutakse tulevikus senistele lisaks uue, 28. müügiõiguse loomist. Ettevõtjal jääks uute partnerite puhul ära kaevumine Luksemburgi, Portugali või Iirimaa müügiõigusse, vaid mõlemapoolsel kokkuleppel saaks kasutada üht ja hästi tuntud õiguslikku režiimi. Eesti on selle ettepaneku tuline pooldaja.
    Kolmandaks väliskaubandus, ELi roll ja mõjukus maailmas. Jah, eurokriis on Euroopa mainet murendanud, senise moraalse suurjõu kuvand on kuuereväärile saanud probleemipleki. Siiski oleme ka praegu maailma suurim ja jõukaima turuga majanduspiirkond, mille atraktiivsus kaubanduspartnerina pole sugugi kahanenud. Hoolimata WTO mitmepoolse, Doha vooru seiskumisest (või just selle tõttu) on viimastel aastatel olnud rõõmustavaid arenguid regionaalsete ja kahepoolsete kaubandussuhete arengus. “Kahepoolne” tähendab ELi kontekstis teadagi seda, et 27 liikmesriiki on üks osapool, kuna väliskaubandus on täielikult ühenduse pädevuses. Sõlmitud on vabakaubanduslepe maailma 15. majandusjõu  Lõuna-Koreaga, leppe tekst on kokku lepitud Ukrainaga, töös Gruusia, Moldova ja kaugema Singapuriga, asjad liikumas Kanadaga. Tööd loodetakse alustada Jaapani ning USAga. Pole halb seis.
    Eestile on kasulik nendes protsessides aktiivselt osaleda.  Korras riigirahanduse ning eduka kriisist väljumise tõttu kuulatakse meid Brüsseli laudade taga küll. Sõnumid, mida seal öelda, peab aga andma kodumaine debatt Euroopa tuleviku üle.
    Kirjutis väljendab isiklikke vaateid (toim)
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Bitcoini ekspert ootab krüptoraha tungimist pensionifondidesse
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.