• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoolimata plekist kuuerevääril on Euroopal jõudu küllalt

    Eestis käivitunud Euroopa tuleviku debatis on oluline mitte lasta end kaasa kiskuda arutelust hägusalt defineeritud terminite üle, nagu föderatsioon, konföderatsioon ja liitriik.

    Räägime parem sellest, milliste sisuliste küsimuste üle Euroopa pealinnades arutletakse. Hea ELi tundja Erkki Bahovski kirjutas hiljuti (ÄP 21.09): “Praegu on jõukeskusi mitu, kes kõik on ELi konkurendid. Kui tahta, et EL selles konkurentsis ellu jääks, tuleks liikuda selles suunas, et sisemised otsustus- ja turumehhanismid toimiksid sama tõhusalt kui näiteks USAs, Hiinas, Brasiilias või Indias.” Siit jätkates: praegu käibki täie hooga Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide konkurentsivõime taastamine ja kasvatamine. Toimub see kolmel tasandil – liikmesriikide sees, ELi siseturul ja väliskaubanduses.
    Kõige põletavam küsimus on ühisraha euro loonud Maastrichti lepingu vigade parandus. Kui riikide majandus- ja eelarvepoliitikaid teataval määral ei ühtlustata, saab ühisest valuutast fiktsioon – Saksamaal ja Portugalis kehtib eri riskidega, eri intressimääradega euro. Lahendus on kehvemas korras riikide tõsine, isegi pealetükkiv suunamine struktuursete reformide elluviimisele. Sest eks ole nende olukord tingitud peamiselt kahest asjaolust: vähenenud konkurentsivõimest ja kestmatust riigirahandusest.
    Selleks suunamiseks ei piisa paraku lihtsalt sõbralikest nõuannetest või Brüsseli koosolekute otsustest. Reeglite täitmine peab olema garanteeritud. Just seda soovivad saavutada Saksamaa ja sarnaselt mõtlevad riigid, ka Eesti, kui ajame karmima kontrolli ja vettpidavamate reeglite asja. Ja just siin on mõtlemise koht kõigile, kes ütlevad: ei, rohkem suveräänsust me Brüsselile küll ära ei anna! Hüva, oletame, et Eesti on oma koja kordapanemisega hästi hakkama saanud ja rohkem kontrollimehhanisme meie peal kasutada pole vaja. Aga kuidas on lugu nendega, kel asjad nii hästi korras pole? Kas on ikka Eesti huvides, et meist hulga suuremad riigid, kelle potentsiaalsed tegemata jätmised mõjutavad kõiki eurotsooni liikmeid, säilitavad neis asjus täie suveräänsuse?
    Teine teema on kõiki 27 riiki hõlmava siseturu areng. Mida lihtsam on kaubavahetus 27, varsti 28 riigi vahel, mida lihtsam on inimeste liikumine, ettevõtete asutamine, mida paremad on transpordiühendused, seda suurem majanduslik kasu kõigile osalistele tõuseb. Euroopa Komisjon tuli välja paketiga “Siseturg II”. Eestile on eriti oluline digitaalse siseturu areng, teenuste ühtse turu areng ning kõik, mis seotud inimeste töise liikumise võimalikult lihtsaks tegemisega. Viimane ei tähenda tänapäeval ju kaugeltki üksnes piiriületamise hõlpsust, vaid hõlmab kümneid üllatavalt keerukaks osutunud küsimusi kutsekvalifikatsioonide vastastikusest tunnustamisest (et inimesed saaksid õpitud erialal töötada ka teises riigis) väljateenitud pensioniõiguste ülekandmise võimalusteni.
    Ühe algatusena nimetaksin ka Euroopa Komisjoni esitatud ühtse Euroopa müügiõiguse ettepanekut, mille järgi pakutakse tulevikus senistele lisaks uue, 28. müügiõiguse loomist. Ettevõtjal jääks uute partnerite puhul ära kaevumine Luksemburgi, Portugali või Iirimaa müügiõigusse, vaid mõlemapoolsel kokkuleppel saaks kasutada üht ja hästi tuntud õiguslikku režiimi. Eesti on selle ettepaneku tuline pooldaja.
    Kolmandaks väliskaubandus, ELi roll ja mõjukus maailmas. Jah, eurokriis on Euroopa mainet murendanud, senise moraalse suurjõu kuvand on kuuereväärile saanud probleemipleki. Siiski oleme ka praegu maailma suurim ja jõukaima turuga majanduspiirkond, mille atraktiivsus kaubanduspartnerina pole sugugi kahanenud. Hoolimata WTO mitmepoolse, Doha vooru seiskumisest (või just selle tõttu) on viimastel aastatel olnud rõõmustavaid arenguid regionaalsete ja kahepoolsete kaubandussuhete arengus. “Kahepoolne” tähendab ELi kontekstis teadagi seda, et 27 liikmesriiki on üks osapool, kuna väliskaubandus on täielikult ühenduse pädevuses. Sõlmitud on vabakaubanduslepe maailma 15. majandusjõu  Lõuna-Koreaga, leppe tekst on kokku lepitud Ukrainaga, töös Gruusia, Moldova ja kaugema Singapuriga, asjad liikumas Kanadaga. Tööd loodetakse alustada Jaapani ning USAga. Pole halb seis.
    Eestile on kasulik nendes protsessides aktiivselt osaleda.  Korras riigirahanduse ning eduka kriisist väljumise tõttu kuulatakse meid Brüsseli laudade taga küll. Sõnumid, mida seal öelda, peab aga andma kodumaine debatt Euroopa tuleviku üle.
    Kirjutis väljendab isiklikke vaateid (toim)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.