• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste elektri ühishange tõi kaks pakkumist

    Eile avas MTÜ Riigihangete Keskus pakkumised, millega ostetakse ühishanke korras järgmiseks aastaks elektrienergiat kokku enam kui pooltele Eesti omavalitsustele. Sellise suurusega hange oli Eestis esmakordne, pakkuma tuli aga vaid kaks elektrimüüjat – Eesti Energia ja Latvenergo tütar Elektrum Eesti. Soodsamat hinda pakkus eile eestlaste riigiettevõte ja ühiselt ostes on ka hinnavahe tavapaketiga tuntav.

    “No küsimus oli ilmselt selles, et pakkujate arv on praegu suhteliselt piiratud,” põhjendas vähest osavõttu hanget korraldanud Riigihangete Keskuse juhatuse liige Margus Lantin. Tema sõnul oli pretsedenditu nii hankel osalenud omavalitsuste arv kui ka küsitud energiakogus – kokku 120 omavalitsust 1900 allasutusega, kes vajavad järgmiseks pooleteiseks aastaks 200 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat. “Ilmselt sai siin põhjuseks ka see, et majandada niivõrd suurt kogust ei osutunud väiksematele jõukohaseks,” sõnas Lantin ja lisas, et kokku võttis hankedokumendid välja neli huvilist.
    Esialgsel hinnangul tegi soodsama pakkumise Eesti Energia. Nemad küsisid päevase elektrienergia kilovatt-tunni eest käibemaksu arvestamata 5,11 senti ja öise eest 4,64 senti. Eesti Energia pakutava tavalise 6kuulise fikseeritud paketihinnaga võrreldes tuleb hinnavahe sisse just päevases arvestuses, kus tavatarbijalt küsitakse 5,33 senti kilovatt-tunni kohta. Lätlaste Elektrumi pakkumine oli kokkuvõttes mõnevõrra kõrgem.
    Hind tundub olevat soodne. “Turuolukorra võrdluseks on vaja pikemat analüüsi, aga esialgsel vaatlusel tundub, et hind on vägagi konkurentsivõimeline,” märkis Lantin.
    Hankekomisjonis Raplamaa omavalitsusi esindava Tarmo Lukki sõnul võib esmase info põhjal hankega rahule jääda. “Tundub, et väljaöeldud turul olevatest pakettidest oli hind ikkagi soodsam,” sõnas ta. Samas lootis ta avatud turul näha rohkem pakkujaid. “Ma arvan, et see on alles esimene samm avatud turu poole. Ma usun, et õige turuni on veel pikk-pikk tee minna,” lisas ta.
    Esialgu läheb veel hankedokumentidega tutvumisega aega ja lõplik võitja kinnitatakse nädala jooksul, pärast mida saab veel hanketulemusi vaidlustada. Kui kõik tõrgeteta sujub, saavad omavalitsused endale elektritarnija ja hinna esialgu kuueks kuuks. Pärast seda saavad eilsed pakkujad uuesti hinnaga konkureerima tulla.
     
    Taust
    Eraklientidel on praegu valida nelja ettevõtte vahel
    Elektrum (Latvenergo) avalikustas sel nädalal eraklientidele pakutava nelja paketi hinnad. Kõik paketid on fikseeritud hinnaga, soodsaima puhul maksab kWh energiat 5,6 senti.Imatra Elekter hakkab vabaturul pakkuma kahte paketti – üks fikseeritud hinnaga ning teine elektribörsi hinnast sõltuv. Fikseeritud paketi hinna teatab ettevõte oktoobri lõpuks.Eesti Energia pakub kolme paketti – fikseeritud hinnaga, börsihinnaga ja nende kahe kombinatsioon 50 : 50. Kahel esimesel paketil sõltub elektri hind lepingu pikkusest, mis varieerub 6 kuust kolme aastani.220 Energia pakub kahte paketti – üks fikseeritud, teine börsihinnast sõltuv. Esimese puhul maksab kWh energiat 5,77 senti. Eesti Gaas teatas eelmisel nädalal, et hakkab uuest aastast lisaks gaasile kodutarbijaile ja väikefirmadele elektrit müüma.Eesti elektriturg avaneb täielikult 1. jaanuarist.
    Allikas: Äripäev
     
    Tasub teada
    Veefirmad otsivad müüjat samuti ühiselt
    Kahe nädala pärast selguvad vee-ettevõtete liidu juhitud ühishanke tulemused. Liitu kuulub 36 ettevõtet, mis tarbivad aastas ca 60 000 MWh elektrit, soovivad sõlmida raamlepingut kuni 10 pakkujaga elektrienergia ostmiseks järgneva kolme aasta jooksul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.