16. oktoober 2012 kell 21:00

Riik hakaku metsa tagatisel võlgu võtma

Tuleb kord aeg, kui peab mõned iganenud dogmad minema heitma, vaatama realistlikult tulevikku ning mõtlema, mida saaks paremaks muuta. Üks selline hetk on käes vabariigi valitsusel, kes võiks riigivõlga vabalt kolmekordistada, pakkudes võla tagatiseks riigile kuuluvat maad ja metsa.

Ütlen kohe alustuseks ära, et ei ole ühegi vasak­erakonna liige ega propageeri ühtegi poliitilist maailmavaadet. See arvamusartikkel on ajendatud puhtast soovist pakkuda välja võimalust muuta elu Eesti Vabariigis paremaks ja seda valitsussektori kulutuste suurendamise kaudu.

Põhimõte on iseenesest lihtne. Riigile kuulub RMK kaudu 2011. aasta lõpu seisuga 838 miljonit hektarit metsa, mille väärtus bioloogilise põhivarana on umbes kolmveerand miljardit eurot. Selle metsa saaks panna tagatiseks riigi võetavatele laenudele. Kuidas seda teha, on juba detailide küsimus – kas minna börsile osaga RMKst, emiteerida riigivõlakirju, luua metsa­fond vms.

Kõik võidavad. Seaksin valitsusele vaid ühe tingimuse – riigile metsa tagatisel laenu andvad füüsilised isikud või juriidilise isiku omanik(ud) peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud. Miks? Et Eestile ei langeks osaks samasugune väline võlakoorma vähendamise surve, nagu see on Lõuna-­Euroopa riikide puhul. Jaapani riigivõlg SKPsse on ligi 200%, kuid investorid suhtuvad sellesse rahulikult, sest selle võla kreeditorid on enamikus jaapanlased ise. Miks ei võiks siis eestlased ise oma riigi võlga omada?

Eestlaste hoiuste maht pankades on rekordilised 4,6 miljardit eurot. Raha kaotab seal ostujõudu, samal ajal kui pangad pakuvad imeväikseid hoiuseintresse.

Võlakirjad oleks üheks lahenduseks. Ütleme 3% intressimäära juures saaks riik väga odavalt laenu, inimesed teeniks 4–5 korda rohkem võrreldes suurpankade hoiustega ja riik suunaks inimeste raha tagasi majandusse, millest on neil samadel hoiustajatel oluliselt rohkem kasu, kui lastes rahal panga keldris rahal tolmu koguda. Ei oleks meil haridustöötajate streike, arstid ei põgeneks välismaale ning korrakaitsjad ja päästjad saaksid inimväärsemat palka.

Hetkel kuum