• Jaga lugu:

    Rootsi keskpankur hoiatab madala intressimäära riskide eest

    Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves jahutab täna Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet ilmunud arvamusartiklis lootusi, et keskpank baasintressi kärpega praegu juba niigi madalalt tasemelt nõrgenevale majandusele appi tõttaks – riskid rootslaste võlakoormuse kasvust on selleks liiga suured.

    Ingves pareerib, et keskpangal tuleb lühiajaliste stiimulite kõrval jälgida ka seda, et majanduses ei paisuks riskid, mis pikemas perspektiivis võivad kurjasti kätte tasuda. Eelkõige peab keskpanga juht silmas rootslaste suurt laenukoormust.
    „Praegune kõrge tööpuudus on probleem,“ möönab Ingves, kuid jätkab sealtsamast, et keskpankurina ei saa ta lähtuda vaid lühiajalisest horisondist. „Ma pean mõtlema ka tänase rahapoliitika pikaajalistele tagajärgedele."
    Viidates oma kogemustele (Ingves töötas Rootsi 90nendate aastate finantskriisi ajal rahandusministeeriumis) väidab Ingves, et suurest võlakoormast ei saa mööda vaadata, olgu tegemist avaliku või erasektoriga.
    Kui majanduskonjunktuur halveneb, intressimäärad tõusevad, kinnisvara hinnad langevad, muudab see suure võlakoormusega majapidamised haavatavaks. See kajastub kohe eratarbimises, nõudluse kahanemises kaupade ja teenuste järele, mis omakorda sunnib firmasid töötajaid lahti laskma ja suurendab tööpuudust. Selliste probleemidega maadlevad praegu nii Iirimaa, Hispaania kui USA.
    „Ma arvan, et me peame tegema kõik, mis võimalik, et Rootsi majandus sellisesse olukorda ei satuks,“ kirjutab Ingves. „Nii tuleb majanduse täiendavat stimuleerimist kõrvutada ja kaaluda suurenevate riskidega, kuna veelgi madalamad intressimäärad veelgi kauemaks ajaks suurendavad võlakoormat veelgi.“
    Keskpankur tuletab meelde, et keskpanga baasintressi määr ei ole parim hoob rootslaste võlakoormuse ohjamiseks.
    „Mida vähem tehakse suurest võlakoormusest johtuvate riskide vähendamiseks mujal (poliitikud, pangad – toim.), seda suurem roll lasub rahapoliitikal,“ kirjutab Ingves, korrates, et suurel võlakoormusel võivad majandusele olla väga tõsised tagajärjed.
    Rootsi keskpank kärpis viimati enim jälgitud baasintressi määra läinud kuul 1,25%-le, mis oli kolmas kärbe läinud aasta detsembrist.  Rootsi kroon tugevnes agentuuri Bloomberg andmeil täna 0,8% 8,578 kroonile eurost.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.