• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Air lendab kuristiku poole

    Vähem lendamist. Vähem lennukeid. Vähem töötajaid. Vähem sihtkohti. See on kokkuvõetuna rekordkahjumisse tüüriva Estonian Airi uus päästeplaan.

    “Estonian Air will be profitable,” sõnab Tero Taskila tungivalt, isegi püüdlikult. Taskila sõrmed on surutud kokku. Ta peab oma sõnumit edastades – Estonian Air jõuab kindlasti kasumisse – kandvaid pause. On august, Estonian Airi majandustulemuste tutvustamine. Rahvusliku lennufirma poolaastatulemused on arvatust hullemad – 14,7 miljonit eurot kahjumit. Seda on rohkem, kui pessimistlik meedia välja pakkus.
    Kolmanda kvartali majandustulemuste tutvustamine toimus eile. Muutunud olid nii meeleolu, koht (Estonian Airi peakontor, konkureerides samal ajal toimuva airBalticu meediaüritusega, kuhu Eesti meedia tähelepanu ei jõudnudki) kui ka kõneisikud.
    Taskila asemel vaatavad pingsalt pressi poole eestlastele tundmatu uus juht – 62aastane rootslane Jan Palmér –, just tagasiastumisest teatanud nõukogu esimees Erkki Raasuke ning finantsjuht Wade Stokes, ning kahjum, mida viimane esitleb, tüürib üha kindlamalt kõigi aegade vingeima rekordi poole.
    See on Estonian Airi rõõmutu olevik. Lennufirma üheksa kuu kahjum ulatus 20,2 miljoni euroni, olles kaks korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Selle aasta kolmanda kvartali kahjum on 5,3 miljonit eurot. Ameeriklasest finantsjuht Wade Stokes kasutab majandustulemustest rääkides rangeid väljendeid “number is not acceptable” ja “change is needed”.
    Ja muutused, mis järgnevad numbritele, mida riik omanikuna ignoreerida ei saa, tulevad: vähem lendamist, vähem lennukeid, vähem töötajaid, vähem sihtkohti. See on kokku võetuna Estonian Airi uus strateegia. Vähendatakse drastiliselt lende Riiasse, vähem lende toimub kesknädalal ka Stockholmi, Vilniusesse, Jyväskylässe. Lõpetatakse lennud Joensuusse, Helsingisse, Tartusse. Välja reklaamitud lennud Göteborgi ja Londonisse, millega Estonian Air pidi alustama 2013. aasta kevadel, jäävad ära.
    Tõenäoliselt peab Estonian Air küsima omanikult ehk riigilt täiendavat rahasüsti, mis võib olla ligi 60 miljonit eurot, nagu kirjutas hiljuti Eesti Päevaleht.
    Tero Taskila, Eesti priskemini tasustatud riigifirma juht, vallandati. Temaga ei saa kontakti ka ettevõtte pressiesindaja kaudu, kes teatab, et Taskila viimane tööpäev oli teisipäeval ja mees kontoris enam ei viibi. Delfi tabas Taskila eile päeval Tiskres asuvast kodust väljudes, kuid mees keeldus kommentaaridest.
    Kehvade tulemuste eest võttis vastutuse ka lennufirma nõukogu. Kõik nõukogu liikmed esitasid tagasiastumisavalduse. Nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul kaaluti kõiki variante – kaasa arvatud tegevuse lõpetamist. “Valikute spektrum oli ühest servast teise. Seal sees polnud eriti palju häid valikuid. Edasised valikud esitame meie ja ka uus nõukogu järgneva nelja nädala jooksul. Ja ma olen väga kindel, et seal on rohkem kui üks valik,” märkis Raasuke.
    Juhan Parts sulgemisse ei usu. Kuku raadios märkis majandusminister Parts, et kui riik ei oleks 2010. aastal Estonian Airi üle võtnud, siis oleks aastane finantsmõju riigile olnud 130 miljonit eurot. “Vähem reisijaid, ettevõte ise annab palju tegevust erinevatele sektoritele. Selles mõttes on ettevõtte mõju majandusele suurem,” kirjeldas Parts. Ta märkis, et on kriitiline lennufirma senise nõukogu ja juhatuse töö suhtes. Samas leidis Parts, et mõni nõukogu liige peaks järjepidevuse huvides jätkama ka uues nõukogus. Tõenäoliselt jätkab Erkki Raasuke nõukogu esimehena.
    “Mul ei ole olnud jätkamisest veel ministriga juttu. Aga olen öelnud ka varem, et kui olukord nõuab, siis ma olen valmis aitama,” sõnas Raasuke. Äripäev tundis huvi, kas peale Taskila lahkuvad ka teised juhatuse liikmed. “Keegi peab lennufirmas ka tööd tegema,” vastas Raasuke.
    Lennuvõimetuks osutunud juht
    “Estonian Air väljus tugevana ajaloo suurimast kriisist, mis mõjutas kogu lennundust, ja on heal positsioonil äri laiendamiseks. Me alustame liinivõrgustiku arendamisega, et pakkuda senisest rohkem otseühendusi Eestist ja Eestisse. Et olla oma tegevuses edukad, peame saama paremateks kuulajateks ja tegutsema mõistlikult, et hoida tasakaalu ootuste ja võimaluste vahel,” selgitas Taskila aasta tagasi juunis Äripäevale.Taskila plaanid olid suured. ERRile rääkis mees, et soovib Estonian Airi hiljemalt 2012. aastaks kasumisse viia. “Kas me suudame saavutada kasumi juba sel aastal, on vara öelda. Ma olen olnud selles ametis kaks tundi ja pole saanud veel ettevõtte praeguse seisuga tutvuda, sest olin varem seotud konkurendi airBalticuga,” selgitas ta eelmise aasta juunis. Elu näitas, et see Taskilal ei õnnestunud.Eesti kõige priskemini makstud juhi – tema kuupalk ulatus 33 228 euroni – ennetähtaegse lahkumise hüvitiseks kujunes pea 100 000 eurot. Lennufirma nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul sõlmiti leping eelmise juhiga ning tema polnud selles osaline. Leping nägi ette hüvitise kolme kuu palga ulatuses. “Tegin eelmisele juhile ettepaneku sellest loobuda, Tero ei olnud sellega nõus,” rääkis Raasuke.Küsimus, kas nad läksid lennufirma juhi kohast loobunud Tero Taskilaga lahku sõpradena, paneb Raasukese vaikima. “Igas olukorras säilitada head suhted on oluline,” vastas Raasuke pärast pikka pausi. “Jätaksin kõrvale definitsiooni sõprusest, suudame professionaalselt suhelda ka tulevikus,” lisas ta.
    Uus juht asub tulekahju kustutama
    Estonian Airi uus juhatuse esimees on 62aastane rootslane Jan Olof Palmér. Erkki Raasuke tutvustas Palméri kui pikaajalise lennunduskogemusega meest.Raasukese sõnul korrraldati uue juhi leidmiseks konkurss. “Meil oli valik inimesi. Kõik kolm alternatiivi olid head, nende eelnev töö oli hea. See oli raske valik, meil oli kolm head kandidaati,” selgitas Raasuke.Kaks eelmist Jan Olof Palméri juhitud lennufirmat Cimber Sterling ja Skyways lõpetasid pankrotiga. “Jani on viimasel ajal värvatud väga rasketesse projektidesse,” selgitas Raasuke. “Omanikud värbasid endale pärast ettevõtte omandamist börsil võimeka meeskonna seda lennufirmat ümber pöörama. Meeskond sai töötada seal pisut rohkem kui aasta. Jõudsid päris palju korda saata. Aga üleval olevate võlgade tõttu ütles omanik, et ei jätka, ja nii see ettevõte lõpetas.”Just nimelt sellise tausta tõttu ongi Estonian ­Airil huvi Palméri vastu – oleme Raasukese hinnangul üsna sarnases olukorras.Ka Estonian Airi uus juht on Eesti riigifirmade juhtide seas kõige kõrgema palgaga.
     Kes on kes
    Uus juht Jan Olof Palmér
    Pikaajalise lennunduskogemusega1993–2007 juhtis Rootsi lennufirmat Skywaysgruppen, mis pankrotistus selle aasta 22. mail.2011–2012 oli Taani lennufirma Cimber Sterling Group A/Si juhatuse esimees. Ettevõte läks tänavu 3. mail pankrotti.Mõlema lennufirma suuromanik oli Ukraina rikkuselt kolmas mees Ihor Kolomoyskyi. Tema firma Privat Group kontrollib ka Ukraina rahvuslikku lennukompaniid Aerosvit. SAS müüs 25% suuruse osaluse Skywaysis 2010. aasta septembris.Töötasu on Tero Taskila omaga võrreldes ligi kolmandiku võrra väiksem – 21 500 eurot kuus.Hüvitist töösuhte ennetähtaegse lõpetamise korral Palméri lepingusse kirjutatud ei ole.
     Tasub teada
    Estonian Airi suunamuutus
    Vähendatakse lende Riiga, Stockholmi, Vilniusesse ja Jyväskylässe.Lõpetatakse lennud Joensuusse, Helsingisse, Tartusse.Jäetakse ära plaanitud lennud Göteborgi ja Londonisse.Kavatsetakse teenindada vaid nn peamisi sihtkohti. Need on 19 sihtkohta, mida Estonian Air on katnud viimased 15 aastat ja mis on Eestile lennuühenduse tagamiseks kõige olulisemad.Vähendatakse lennuparki.Koondatakse töötajaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.