Puitarhitektuuri konverents algab

Põnevad ettekanded. Konverentsi tõmbenumber on ka Reinhard Kropfi ettekanne “Norra mets”.

“See pealkiri on inspireeritud biitlite laulust,” ütles Riistop. “Kropf on silmapaistva isiksuse ja tunnustatud arhitektina loonud palju sellist, millest saame õppida. Näiteks oli ta Shanghai maailmanäituse tarbeks ehitatud Norra paviljoni autor. Efektne hoone toetus viieteistkümnele liimpuidust puutüvele. Ühtlasi on ta loonud energiasäästliku Vennesla raamatukogu, kus põhilise ehitusmaterjalina on kasutatud liimpuitu, ka arhitektuurselt uudsel viisil.”

Konverentsi mitmepalgelised ettekanded tutvustavadki uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Korraldajad usuvad, et puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahendus paljudele probleemidele, näiteks aitab see pidurdada kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.

Selgub aasta puitehitis. Rahvusraamatukogus toimuval kuuendal puitarhitektuuri konverentsil selgub muu hulgas, milline objekt väärib seekord aasta puitehitise tiitlit. “Tänavu oli valikut päris põnev teha, võistlusel osales üle 30 objekti,” sõnas Riistop. “Väärilisi kandidaate nii peaauhinnale kui ka eripreemiatele oli nende seas palju.”

Et esitada võis ehitisi või ehitiste gruppe, mis said valmis hiljemalt 30. septembril, tuli žürii eelistungil mõne objekti puhul pead murda, kas hoone ikka tähtajaks valmib. Võrreldes varasemate aastatega on konkursile lisandunud uus kategooria, milleks on liimpuidu, vineeri ja voodrilaua kõrval ristkihtpuidu kasutamise eriauhind.

Tänavu kuulusid žüriisse arhitekt Urmas Elmik Eesti Projektbüroode Liidust, professor Mart Kalm ja teadlane Karin Paulus Eesti Kunstiakadeemiast, arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust.