• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puitarhitektuuri konverents algab

    Ülehomme rahvusraamatukogus algaval kuuendal puitarhitektuuri konverentsil vaadeldakse puitu kui tulevikumaterjali. Ettevõtmise korraldaja on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

    Märt Riistop Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust märkis, et konverentsil räägitakse nii arhitektuursetel kui ka energiasäästuteemadel.
    “Energiat ei säästeta ainult küttelt kokku hoides, vaid juba ehitusmaterjale valides,” sõnas ta. “Tutvustame lähemalt kontseptsiooni, et energiasäästlik maja võib olla ka puidust.”
    Seejuures vaadeldakse tähelepanuväärseid puitehitisi, millest üks on Södra tennisehall. “See on sertifitseeritud kui passiivmaja,” lausus Riistop. “Iseenesest on tegu päris keerulise objektiga, sest spordirajatiste soojuskoormus kõigub, inimesed kasutavad hoonet vaid osa päevast.”
    Põnevad ettekanded. Konverentsi tõmbenumber on ka Reinhard Kropfi ettekanne “Norra mets”.
    “See pealkiri on inspireeritud biitlite laulust,” ütles Riistop. “Kropf on silmapaistva isiksuse ja tunnustatud arhitektina loonud palju sellist, millest saame õppida. Näiteks oli ta Shanghai maailmanäituse tarbeks ehitatud Norra paviljoni autor. Efektne hoone toetus viieteistkümnele liimpuidust puutüvele. Ühtlasi on ta loonud energiasäästliku Vennesla raamatukogu, kus põhilise ehitusmaterjalina on kasutatud liimpuitu, ka arhitektuurselt uudsel viisil.”
    Konverentsi mitmepalgelised ettekanded tutvustavadki uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
    Korraldajad usuvad, et puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahendus paljudele probleemidele, näiteks aitab see pidurdada kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.
    Selgub aasta puitehitis. Rahvusraamatukogus toimuval kuuendal puitarhitektuuri konverentsil selgub muu hulgas, milline objekt väärib seekord aasta puitehitise tiitlit. “Tänavu oli valikut päris põnev teha, võistlusel osales üle 30 objekti,” sõnas Riistop. “Väärilisi kandidaate nii peaauhinnale kui ka eripreemiatele oli nende seas palju.”
    Et esitada võis ehitisi või ehitiste gruppe, mis said valmis hiljemalt 30. septembril, tuli žürii eelistungil mõne objekti puhul pead murda, kas hoone ikka tähtajaks valmib. Võrreldes varasemate aastatega on konkursile lisandunud uus kategooria, milleks on liimpuidu, vineeri ja voodrilaua kõrval ristkihtpuidu kasutamise eriauhind.
    Tänavu kuulusid žüriisse arhitekt Urmas Elmik Eesti Projektbüroode Liidust, professor Mart Kalm ja teadlane Karin Paulus Eesti Kunstiakadeemiast, arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust.
    Tasub teada
    8. novembril toimuval konverentsil pakutakse kirevat kava
    Eesti Rahvusraamatukogu auditooriumis
    12 Avasõnad
    12.15–13.35 Woodland trusti peakontor – termilise massi paradoks Matt Vaudin, Feilden Clegg (Bradley Studios, Inglismaa) Woodland Trusti peakontor Granthamis on ristkihtpuidust loomuliku ventilatsiooniga energiasäästlik hoone, mida, nagu paljusid teisi Matt Vaudini projekteeritud hooneid, peetakse üheks paremaks näiteks jätkusuutlikust arhitektuurist.
    Energiasääst ja õhutihedus puitmoodulmajades Rene Valner (Ultrakub OÜ, Eesti)Valneri majad on nii ökoloogilised, ökonoomsed kui ka pilkupüüdvad.
    13.35 Eesti aasta puitehitise auhinnatseremoonia
    14.05 Vaheaeg
    14.40–16 Norra metsReinhard Kropf (Helen & Hard, Norra)Norra paviljon Shanghai maailmanäitusel toetus viieteistkümnele liimpuidust puutüvele. Puit on ka Vennesla raamatukogu ja teiste energiasäästlike hoonete põhimaterjal.
    Södra tennisehalli tehnilised lahendusedTommy Wesslund (IG Passivhus, Rootsi)Södra tennisehall on maailma esimene passiivmajastandardile vastav tennisehall, mille ehitamisel tuli lahendada hulk tehnilisi probleeme. Seejuures jäi rikkumata esmaklassiline arhitektuur.
    16 Vaheaeg
    16.35–18 Eetiline arhitektuurAlex van de Beld (Onix, Holland)Onix on projekteerinud puidust hooneid nii Hollandis Norras kui ka Saksamaal. Alex van de Beld on neid töid ja oma vaateid jätkusuutlikust ja eetilisest arhitektuurist tutvustanud New Yorgist Itaaliani.
    Puidust pilvelõhkuja: eosest teoseniPaneeldiskussioonKonverentsi moderaator on arhitekt Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo Pluss).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.