• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loome sotsiaalse sidususe ministeeriumi

    Paremate inimestevaheliste suhete nimel ja riigisiseste usaldussidemete edendamiseks tuleb luua sotsiaalse sidususe ministeerium.  Uus ametkond võtaks endale muu hulgas senise regionaalministri ja varem eksisteerinud rahvastikuministri funktsioonid, kuid ülesandeid oleks  rohkem.

    Sotsiaalse sidususe ministeeriumi ülesanne on juhtida riigistruktuuride ja eraettevõtjate tähelepanu noortele inimestele, kelle õhin ja värsked ideed on väärtus ning potentsiaal igale ettevõttele, mis seab endale kaugemad eesmärgid. Jättes kooli lõpetanud inimesed tänavale, kaotavad nad usu võimalusse end Eestis realiseerida.
    Kogemus hinda. Eesmärgiks tuleb seada haarata uuskasutusse keskealiste ja vanemate inimeste kogemused ja elutarkus, mis on iga ühiskonna kullafond; juhtida tööandjate ja otsustuskodade tähelepanu asjaolule, et inimesed tunnistatakse vanaks aastakümneid enne, kui nende tegelik töövõime langeb.Tuleb tagada, et  poliitiline ja avalik võim oleksid pidevas suhtluses ühiskonnaga ning vajalikke muutusi kavandataks koos asjassepuutuvate inimeste ja organisatsioonidega. Taastada tuleb ühistute kui tõhusa ja ühiskonna sidusust suurendava ettevõtlusvormi maine ning luua nende arenguks piisavad tingimused.Tuleb ka veenda ettevõtjaid ja organisatsioonide juhte kasutama tänapäevaseid tootlikkuse suurendamise meetodeid. Sotsiaalse sidususe ministeerium peaks tekitama koostööõhkkonna ametkondade ja ministeeriumide vahel, stimuleerima riiklike ettevõtlusfondide kaudu koostöövõrgustike ja -ühenduste loomist, õpetama ühiste sihtide seadmise oskust.
    Noored ettevõtlikuks. Tuleb võtta tõkked ettevõtlusvabaduselt, mis on kuhjunud õiguskaitsesüsteemi bürokratiseerumise tõttu. Ettevõtlus tuleb muuta noorte eelistatuimaks eluvalikuks. Tegutsemis- ja riskijulgust tuleb kasvatada algkoolist alates. Eesti muutumine sidusa ühiskonnaga ja kõrge elukvaliteediga timmitud riigiks ei toimu üleöö. Sotsiaalse sidususe ministeeriumi loomine oleks tugev signaal kõigile, kes tahavad näha Eestit eduka ja hubase riigina.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.