EAS on toetanud palju ettevõtteid, kas 58 ettevõttel tuleb see toetus tagasi maksta? See on tõepoolest nii, et EAS on toetanud hästi palju ettevõtteid. EAS on rahastanud üle 7800 projekti. Riigiabi ergutava mõju probleemi tuvastamiseks analüüsis EAS selle aasta suvel üle 1500 projekti ja sõelale jäi 58 kahtlusega projekti. Praeguse seisuga oleme ka avalikult välja öelnud, et töö jätkub, lahenduste otsimine jätkub 21 projekti puhul.

Kas ettevõtted peavad raha tagasi maksma või mitte? Me loodame juriidilise analüüsiga ühe osa nendest 21 projektist lahendada selliselt, et suudame tõestada, et tegelikult ei olnud tööde algusega seotud siduvaid kokkuleppeid sõlmitud. Teine osa seondub sellega, kus me tõepoolest nüüd teame, et formaalne riigiabi ergutava mõju kriteeriumi rikkumine on aset leidnud. Tööd on varem siduvate lepingutega alanud, aga me väidame seda, et aastatel 2008–2010, kui meil oli majandussurutis, siis oli nendel investeeringutel projektide ellurakendamisel väga suur tähtsus ning ilma riiklike toetusteta ei oleks need projektid lõpuni jõudnud.

Lahendustee järgmine samm, kui me oleme oma argumendid koondanud, ettevõtjatega kokku leppinud, on esitada koostöös rahandusministeeriumiga Euroopa Komisjonile tagantjärele riigiabi loa taotlused. Ja kolmas grupp on tõepoolest sellised, mille puhul, kui meil ei õnnestu ära tõestada riigiabi ergutava mõju olemasolu ka sisuliselt, on formaalkriteeriumi rikutud. Siis tuleb saata  tagasimakse nõuded. Lisaks on kindlasti ka mõni ettevõte, kes ei soovi tagantjärele riigiabi loa taotlemist ning tuleb tagasimaksed vormistada.

Teil on pakutud võimalust ise tagasi astuda, miks te seda vastu ei võtnud? Pean võib-olla natuke selgitama. 30. oktoobril toimus EASi nõukogu koosolek ja selle päevakorra peamine punkt oli töö ja tegevuskava riigiabi ergutava mõju probleemiga projektide ülevaade. Ma andsin nõukogule asjade seisust ülevaate ja selle sisuks oli ka nende 21 projekti tegevuskava tutvustamine. See tegevuskava puudutab põhiliselt novembrit. Tegevuskava sai nõukogu koosoleku alusel väga tugeva toetuse. Nõukogu esimees ja nõukogu aseesimees tegid mulle ettepaneku lahkuda EASi juhi kohalt nädal pärast 30. oktoobri koosolekut. Ma palusin mõtlemisaega ja palusin seejärel endale selgitada, mis olid aset leidnud muutused, erakorralised asjaolud või rikkumised, mille tõttu usaldus minu ja nõukogu vahel oli kadunud. Seejärel kutsus nõukogu esimees järgmisel päeval kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Ja nõukogu erakorraline koosolek toimub järgmise nädala teisipäeval (homme – toim).

Kas tunnete isiklikku vastutust nende projektide ebakorrektsuse eest või tunnete, et seal on veel süüdlasi? Täpselt, ma tunnen vastutust, aga võib-olla on selle vastutuse juurde ka vajalik nimetada ära selle vea iseloom. Me räägime tõepoolest 2008.–2010. aastal tehtud rahastamisotsustest, kus tegemist oli Eestis majandussurutisega. EAS tegi rahastamisotsused haldusotsustega ja me oma haldusotsustes küll viitasime kõneks olevatele Euroopa Komisjonile kohalduvatele määrustele, aga ei teavitanud piisavalt kliente nende määruste nõuetest ja pärast projektidele väljamakseid tehes ei kontrollinud.

Kas Te olete selles ametis tundud poliitilist survet? See on EASi juhatuse igaäevane töökeskkond kokku puutuda, tajuda ja teha otsuseid kontekstis, kus võivad põrkuda majanduspoliitilised, ettevõtluspoliitilised huvid.

Nii et Te peate ka EASi juhi positsiooni poliitiliseks kohaks? Kindlasti mitte, ma arvan, et EASi juhi olulisemaid rolle, olles rakendusüksus Eesti riiklikuks struktuurifonde rakendavas süsteemis, on tegelikult see, et puutudes küll kokku ja saades majanduspoliitilisi ja ettevõtluspoliitilisi ülesandeid, säilitada neutraalsus. Kohelda kõiki kliente – ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, mittetulundusühinguid – võrdselt.

Kuidas Te tunnete Kalev Lillot, kui pikk on teie tutvus? Kalev Lillo on minu mäletamist mööda üks kõige pikema staažiga nõukogu liige. Tunnen Kalev Lillot sellest ajast peale, kui ta asus tööle EASi nõukogu liikmena, mina ise olen EASis tööl alates 2001. aasta jaanuarist.

Ühe meie allika väitel juhib EASi tandem Teie ja Lillo. Tema väitel algas teie tutvus siis, kui Lillo oli Jõgeva linnapea, kas see vastab tõele? Kindlasti mitte. Tõele vastab see, et nii mina kui ka Kalev Lillo oleme Jõgeva linnas nii elanud kui töötanud. Mina küll paraku natuke varem, ma töötasin Jõgeva maavalitsuses osakonna juhatajana ja see oli aastal 1995–1996. Minu teadmist mööda oli Kalev Lillo Jõgeva linnapea mõnevõrra hiljem.

Nii et Lillo ei ole kuidagi mõjutanud EASi otsuste tegemisi? Kindlasti mitte rohkem kui teised nõukogu liikmed.

Kas Te olete tundnud, et Reformierakond survestab EASi rohkem kui mõni teine erakond? Kindlasti mitte.

Kui palju olete tundnud Juhan Partsi soove või sekkumist otsuste tegemisel? Seda ei saa kuidagi nimetada sekkumiseks, see on minister Partsi igapäevane töö.

Kas te tunnete, et Teile on liiga tehtud? Kindlasti mitte, ma arvan, et praegu on organisatsiooni jaoks kõige olulisem see, et saabub selgus ja teisipäeval tehakse nõukogu koosolekul otsused, mis võimaldavad organisatsioonil edasi minna ja keskenduda rohkem probleemide lahendamisele.

Kas selliseid eksimusi, nagu oli nende 58 projektiga, on veel olnud, millest avalikkus ei tea? Tegelikult peab seda eksimust siis tegelikult natukene määratlema. Eurovahendite kasutamine toimub hästi kompleksse ja keerulise rakendussüsteemi kaudu ja minule teadaolevalt ei ole üheski Euroopa Liidu riigis õnnestunud töötada nii, et ei ole esinenud vigu või eksimusi. Selliseid abikõlbulikkusega seotud eksimused või vead, olgu need siis riigihangetega, tööaja tabelitega, ka riigiabiga seonduvad – need on paraku paratamatud selles süsteemis. Perioodi 2007–2012 sügis kohta võin ma öelda, et eksimusi, millega seonduvad tagasinõuded, on 183 ja tagasinõuete maht EASi käsituses olevatest vahenditest on umbes 0,5%.

Te saite märtsis ühe kuupalga suuruse preemia, septembris Te teadsite, et on puudujääke, kas Teil tekkis eetiline dilemma seda preemiat vastu võttes? Ei olnud korrektne väide, et märtsis. EASi nõukogu otsustas mind premeerida aprillis ja see preemia ettepanek tehti ja preemia otsustati tegelikult sellelsamal nõukogu koosolekul, kui esimest korda andsin ülevaate ka riigiabi ergutava mõju probleemiga projektidest.

Ent kas tekkis eetiline dilemma? Ei tekkinud.

Mille eest Te selle preemia saite? Eelmise aasta töö eest. See küsimus on suunatud nõukogule. 2011. aastasse jäi üks väga suur töövõit.

Cinzia Siig, EASi nõukogu esimeesEASiga seotud probleemidest on olnud avalikkuses viimasel ajal palju juttu, samuti on nõukogu neid teemasid korduvalt käsitlenud. Minu ja paljude nõukogu liikmete jaoks ei ole Ülari Alametsa selgitused olnud veenvad. Me ei räägi ju ühekordsest veast, vaid süsteemsest rikkumisest mitme aasta jooksul. Veelgi enam, rikkumised jätkusid ka pärast seda, kui EASi siseaudit oli eksimuse riigiabi ergutava põhimõtte vastu tuvastanud. Me räägime suurtest summadest, kokku ligi 10 miljonit eurot. Ja need ei ole anonüümsed summad, vaid numbrite taga on konkreetsed ettevõtted, kelle tulevik on seotud löögi alla.

sündinud 20.11.1967

Töökäik:2005– EASi juhatuse liige, 2007 alates juhatuse esimees  2003–2005 EASi ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni direktor  2002–2003 EASi regionaalarengu agentuurr direktor  2001–2002 EMI-ECO Ltd, kohaliku omavalitsuse programmi direktor  2001–2001 New Jersey teaduse ja tehnoloogia komisjon, H. Humphrey juhtimisprogrammi raames  1997–2000 Eesti Regionaalarengu SA juhatuse liige  1995–1997 Jõgeva Maavalitsuse arendusosakonna juhataja  Haridus: 2000–2001 Rutgers, New Jersey Ülikool, planeerimise ja avaliku poliitika osakond1994–1995 Birminghami Ülikool, avaliku halduse osakond1985–1992 TRÜ inimgeograafia osakond