EASi juht: kõige rohkem on vaja selgust

Teil on pakutud võimalust ise tagasi astuda, miks te seda vastu ei võtnud? Pean võib-olla natuke selgitama. 30. oktoobril toimus EASi nõukogu koosolek ja selle päevakorra peamine punkt oli töö ja tegevuskava riigiabi ergutava mõju probleemiga projektide ülevaade. Ma andsin nõukogule asjade seisust ülevaate ja selle sisuks oli ka nende 21 projekti tegevuskava tutvustamine. See tegevuskava puudutab põhiliselt novembrit. Tegevuskava sai nõukogu koosoleku alusel väga tugeva toetuse. Nõukogu esimees ja nõukogu aseesimees tegid mulle ettepaneku lahkuda EASi juhi kohalt nädal pärast 30. oktoobri koosolekut. Ma palusin mõtlemisaega ja palusin seejärel endale selgitada, mis olid aset leidnud muutused, erakorralised asjaolud või rikkumised, mille tõttu usaldus minu ja nõukogu vahel oli kadunud. Seejärel kutsus nõukogu esimees järgmisel päeval kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Ja nõukogu erakorraline koosolek toimub järgmise nädala teisipäeval (homme – toim).

Kas tunnete isiklikku vastutust nende projektide ebakorrektsuse eest või tunnete, et seal on veel süüdlasi? Täpselt, ma tunnen vastutust, aga võib-olla on selle vastutuse juurde ka vajalik nimetada ära selle vea iseloom. Me räägime tõepoolest 2008.–2010. aastal tehtud rahastamisotsustest, kus tegemist oli Eestis majandussurutisega. EAS tegi rahastamisotsused haldusotsustega ja me oma haldusotsustes küll viitasime kõneks olevatele Euroopa Komisjonile kohalduvatele määrustele, aga ei teavitanud piisavalt kliente nende määruste nõuetest ja pärast projektidele väljamakseid tehes ei kontrollinud.

Kas Te olete selles ametis tundud poliitilist survet? See on EASi juhatuse igaäevane töökeskkond kokku puutuda, tajuda ja teha otsuseid kontekstis, kus võivad põrkuda majanduspoliitilised, ettevõtluspoliitilised huvid.

Nii et Te peate ka EASi juhi positsiooni poliitiliseks kohaks? Kindlasti mitte, ma arvan, et EASi juhi olulisemaid rolle, olles rakendusüksus Eesti riiklikuks struktuurifonde rakendavas süsteemis, on tegelikult see, et puutudes küll kokku ja saades majanduspoliitilisi ja ettevõtluspoliitilisi ülesandeid, säilitada neutraalsus. Kohelda kõiki kliente – ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, mittetulundusühinguid – võrdselt.

Kuidas Te tunnete Kalev Lillot, kui pikk on teie tutvus? Kalev Lillo on minu mäletamist mööda üks kõige pikema staažiga nõukogu liige. Tunnen Kalev Lillot sellest ajast peale, kui ta asus tööle EASi nõukogu liikmena, mina ise olen EASis tööl alates 2001. aasta jaanuarist.

Ühe meie allika väitel juhib EASi tandem Teie ja Lillo. Tema väitel algas teie tutvus siis, kui Lillo oli Jõgeva linnapea, kas see vastab tõele? Kindlasti mitte. Tõele vastab see, et nii mina kui ka Kalev Lillo oleme Jõgeva linnas nii elanud kui töötanud. Mina küll paraku natuke varem, ma töötasin Jõgeva maavalitsuses osakonna juhatajana ja see oli aastal 1995–1996. Minu teadmist mööda oli Kalev Lillo Jõgeva linnapea mõnevõrra hiljem.

Nii et Lillo ei ole kuidagi mõjutanud EASi otsuste tegemisi? Kindlasti mitte rohkem kui teised nõukogu liikmed.

Kas Te olete tundnud, et Reformierakond survestab EASi rohkem kui mõni teine erakond? Kindlasti mitte.