• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naine pole mehest targem, aga mees pole naisest etem

    Rohkemate naiste maabumine firmade juhtkonnas ei muudaks midagi nende firmade tegevuses, ei heas ega halvas mõttes. Pole olemas mingit ühist naismõtlemist, mida sookvoodid eriliselt esile tõstaksid.

    Küll aga võiks sookvootide rakendamine pikapeale muuta üldist suhtumist naissoost tippjuhtidesse, olgu siis tegemist poliitika või ettevõtlusega. On olemas selline mõiste nagu klaaslae efekt. See tähendab, et naistel on võimalik eriliste probleemideta teha karjääri teatud tasemeni.
    Karjäär  ei ole pereelu kompensatsioon.  Me kõik teame ju neid kontoritäisi tublisid naissoost keskastmejuhte, keda kiidetakse nende usinuse ja kohusetundlikkuse eest. Mida kõrgemale tõusta, seda vähemaks jääb naisi. Väheseid tippjuhtidest naisi peetakse külmaverelisteks bitch’ideks, kellel on kindlasti midagi eraeluga viltu, sest küllap ta kompenseerib “üle laipade” ülespoole trügides midagi, mis tema tõelises naiseelus puudu jääb.
    Iroonia irooniaks, aga just selles peitukski sookvootide peamine pluss, et avalikkus harjuks naistega nende jaoks sobimatuks peetud mängumaal. Ja et naised ise harjuksid endast mõtlema kui võimalikust tulevasest tippjuhist. Teatavasti pole olemas hullemaid naisteahistajaid kui naised ise, kes jälgivad väga teravalt kirjutamata reeglitest kinnipidamist. Sookvoodid laiendavad tegelikult inimeste mõtlemist, annavad kogemuse, et on päris palju tarku naisi seniste üksikute erandite asemel. Ühiskondliku suhtumise tasemel annavad sookvoodid naistele rohkem võimalusi. Eraettevõtlusele juhtkonna asjus ettekirjutusi teha pole muidugi mõistlik. Samas ei tasu ettevõtetel paaniliselt karta aastat, mil kvoodid rakenduvad. Tõsi, naised pole targemad kui mehed. Aga paraku pole ka mehed targemad kui naised.
    Kulude kärpimise võimalus. Need naised, kes võivad tulevikus firmade nõukogudes istuda, ei satu sinna ju tänavalt. Ettevõtte nõukogu lävepakuni jõudnud naine on kindlasti samal tasemel kui juba seal ees istuvad mehed, ja on väheusutav, et ta hakkaks kohe seal mingeid müstilisi pehmeid väärtusi kuulutama ja firma kasumit heategevuseks jagama. Näiteks Lõuna-Aafrikas kehtivad rassilised kvoodid juhtkonna koosseisu suhtes ning midagi radikaalset pole mustanahaliste rooli juurde lubamine firmadele kaasa toonud.
    Üks vihje ka ettevõtjatele: teatavasti toob mingi valdkonna feminiseerumine kaasa palkade languse selles valdkonnas. Nii et sookvoodid võivad olla hoopis hea võimalus juhtkonna kulusid kärpida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.