Endine Viljandi Haigla juht asub haiglavõrku uuendama

“Terviseala asekantsler Ivi Normet tegi ettepaneku, et ma mitte ainult ei optimeeriks haiglavõrku, vaid prooviks luua süsteemi, kus võrku koondunud haiglad pakuks teenust parimal võimalikul viisil,” rääkis Lumi.

Et patsiente, arste ja raha on vähe, ei pea Lumi mõttekaks pidevalt patsiente ja arste üle meelitada. “Ühte haiget ei saa ravida kolm korda ja kas patsient tahaks minna arsti juurde keerulisele lõikusele, mida sooritatakse vaid paar korda aastas?” küsis ta.

Lumit ärritab, kui reformist rääkimine taandatakse pidevalt küsimuseks, kuidas maainimene arsti juurde pääseb. Tema hinnangul oleks mõistlik, et esmatasandi arstiabi on tugev ja perearst suudab olla juhtumi korraldaja ehk otsustada, kuhu patsienti suunata ja kus mingit haigust  ravida.

Ka näeb ta võimalust, et mõni eriarst korraldaks vastuvõtte perearstikeskuses ja haiglasse saadetaks inimene vaid siis, kui tohter näeb, et kohapeal ei suudeta haigust diagnoosida ega ravida.

Juhul, kui patsient saadetakse edasi kaugemale haiglasse, peaks ta seal viibima vaid mõne päeva – kui protseduurid on tehtud, võiks järel- ja taastusravi toimuda taas kodulähedases haiglas, leidis Lumi.

Keerulised protseduurid Tallinna ja Tartusse. “Lihtsad asjad on elupaiga lähedal kättesaadavad, keerulisemad protseduurid hakkaks toimuma Tallinnas või Tartus,” ei näe Lumi muud lahendust kõrgmeditsiinilise teenuse pakkumiseks ja dubleerimise vähendamiseks. Iga teenus nõuab kindlal määral nimesid, raha, aega ja energiat. Seepärast ei saagi igas haiglas kõiki tervishoiuteenuseid pakkuda.

Nii jääks iga kingsepp oma liistude juurde. Piirkondlikud haiglad kasutaksid oma kõrge pädevusega spetsialiste ja kallist tehnikat otstarbekalt, maakonnahaiglad teeksid jõukohast ravitööd, planeeritavad esmatasandikeskused rakenduks täismahus tööle ja kohalikud omavalitsused toetaksid oma elanikke sotsiaalhoolekandealase abiga.

“Öeldagu siis veel, et maalt kaovad haiglad ära ja maainimene jääb arstiabita. Ei  jää, tegelikult saab mitu korda professionaalsemat arstiabi ja lisaks veel hoolekandeteenuseid,” lausus Lumi.

Lumi sõnul tuleb selgeks vaielda, missugused teenused ja missuguses mahus peavad jääma kättesaadavaks kuni 40 000 elanikuga teeninduspiirkonnas ja millised 40 000 – 80 000 elanikuga teeninduspiirkonnas. Seejärel tasub koos kõrgema etapi haiglatega vastutuspiirkonna ja võrgustiku moodustamise põhimõtted kindlaks määrata.

“Jõuludeks tahame paika panna rakendus-tähtajad ja välja töötada teenuste kätte­­­saadavuse kriteeriumid” rääkis Lumi  oma lähimatest töö­plaanidest. Ta tõi näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Võru haigla koostöö.

Halva näitena võib välja tuua Tartu piirkonna, kus on pisut üle 300 000 kindlustatud isiku, ent töötab üks kohalik ja neli üldhaiglat, lisaks veel õpetav ülikoolihaigla. Igal väikehaiglal on aga hulk põhjendusi vanas vaimus jätkamiseks.

Pealinna haiglavõrk on Lumi sõnul siiruviiruline sibul. “Mis võiks juhtuda siis, kui tekib vajadus erakorralise olukorra väljakuulutamiseks. Kuidas jaotuvad  siis kahes-kolmes haiglas korraga töötavad arstid, õed ja kiirabitöötajad?” küsis Lumi retooriliselt.

Lõpuks näitlikustas Lumi haiglavõrgu muudatusevajadusi enda eluga. Buumi ajal ostis ta Viljandi lähistele suure villa, peagi mõistis aga, et see pole parim lahendus ja müüs maja kahjuga maha. “Peab otsustama, kas müüa kahjuga või kurnata ennast ülalpidamisega. Sama kehtib ka tervishoiusüsteemis – õigel hetkel tuleb teha vajalikud kärped või süsteem kurnatakse lihtsalt ära,” nentis ta.

 

Kes on kes

  Ülle Lumi

2012 –... sotsiaalministeerium, koosseisuväline projektijuht eriarstiabi ja haiglavõrgu arendamisel2002 – 2012 SA Viljandi Haigla juhatuse esimees1997 – 2002 AS Tervisekeskus juhataja1995 – 1997 Viljandi maavalitsus, projektijuht1993 – 1995 Viljandi 5. Keskkool, psühholoog

 

Kommentaar

  Hoiakute muutmine pole kerge töö!

Urmas Sule, Pärnu Haigla juhatuse esimees ja tegevjuht Ülle Lumi suur tugevus, eriti uues ametis riikliku strateegia elluviijana, on kogemus rohujuuretasandilt. Ta on ise muutusi kohapeal ellu viinud. Muutuste korraldamine on eelkõige suhtlemine ja inimeste hoiakute muutmine, seega on ääretult oluline, et ta on  hea suhtleja ning avatud inimene.