• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti madalad palgad on muutunud pikaajaliseks riskiks

    Tööpuudus on küll languses, kuid võiks ikkagi olla poole väiksem. Ettevõtjad on hädas sobivate töötajate leidmisega ja kurdavad, et see seab kasvule piirid ette. Tegemist on tüüpilise struktuurse probleemiga, selliseid ei ole lihtne ega odav lahendada.

    Suurte probleemide puhul tuleb tihtipeale teha midagi, mis tegijaile ei meeldi, sest nõuab pingutamist, ei too kohest kasu ning tihtipeale kipuvad suhted inimeste vahel sassi minema. Kuid selliste sügavate probleemide lahendamise hea külg on see, et tavaliselt annavad nad arengule uue hoo sisse, võimaldades kiirematel tegutsejatel rohkem võita. Suur osa Euroopast ei taha praegu muutuste vajadust tunnistada, see võib olla Eesti hea võimalus.
    Odava töö aeg on läbi. Turumajanduses kohanduvad nõudlus ja pakkumine hindade kaudu. See kehtib kõikide hindade puhul, ka palga puhul. Kui töötajaid pole saada ühe palganumbri eest, siis võib neid olla saada kõrgema palga eest. Tavaliselt kurdavad ettevõtjad sel juhul palgatõusust tuleneva konkurentsivõime nõrgenemise üle. Kuid tegelikult on sellises olukorras ettevõttel siiski kaks valikut: muuta tootmine konkurentsivõimelisemaks või see lõpetada.Konkurentsivõime tõstmisest on väga palju räägitud ja kirjutatud, mistõttu võib paljudele ainuüksi see sõna allergiat tekitada. Kuid ellujäämiseks peavad ettevõtted pidevalt muutuma ning kui mingi tegevus ja toode pole enam kasumlik, siis tuleb sellest lihtsalt loobuda. Eesti inimesed ei ole enam valmis väga odavat tööd tegema ning töötajate sissetoomine siin ei aita: võimalik on minna Soome, Rootsi või kaugemale.On mitu põhjust, miks ei saa Eestis tootmine olla sama efektiivne kui mõnel pool mujal. Näiteks on Eesti ettevõtted keskmiselt väiksemad, mistõttu mastaabiefektist ei ole võimalik alati parimat välja pigistada. Samas ei tasu unustada, et tööjõud on meil endiselt mitu korda odavam kui Soomes, Saksamaal või Hispaanias. Tihtipeale on ka muud kulud väiksemad, nii et võimalusi tootmise elushoidmiseks ja arendamiseks peab olema, kui sellega saavad hakkama oluliselt kallimad naabrid.Majanduskriis parandas ettevõtete tootlikkust ja efektiivsust tuntavalt, kuid ruumi on selleks endiselt: tootmise korraldus ja tehnoloogia vajab pidevat ülevaatamist. Tasub mõelda ka sellele, et praegused madalad intressid ja Euroopa võrdluses riskivabam Eesti majanduses peaks praegu olema soodsad tegurid investeerimaks muutustesse. Võib-olla tasuks mõnel omanikul mõelda, kas kasumiootus pole majanduskeskkonda ja kasvuperspektiive arvestades liialt suur.Madalad palgad pole enam konkurentsieelis – need on nüüdseks muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks, sest esmatarbekaupade ja -teenuste hinna tõus on väga valusalt närinud suurema osa palgatöötajate reaaltulusid. Palgapakkumised, mis ei kata minimaalseid vajadusi, jäävad tähelepanuta, sest töötusele on ju selge alternatiiv: minna Soome tööle. Parimal juhul on see ajutine lahendus, kuid kui kodumaal ei hakkagi talutava palgaga tööd paistma, siis lahkutakse kogu perega.
    Enesetäiendus ja ümberõpe. Kahjuks ei suhtu kõik ettevõtted oma töötajaisse kui olulisimasse tootmisressurssi. Liiga palju ettevõtjaid ja juhte unustab tõsiasja, et meeldivad töötingimused ja üldine tööõhkkond võib panna inimesed kvaliteetsemalt ja tootlikumalt tegutsema. Selle nimel ollakse vahel valmis pisut järele andma ka palganõudmistes. Mõnikord ei nõua töökeskkonna parandamine midagi erilist, piisab viisakusest.Järjest olulisemaks muutub see, et inimesed saaksid töö kõrvalt, sealjuures tööandja toetusel, end täiendada. Tubli töötaja ümberõppele kulutada on mõttekam kui hakata otsima uut töötajat. Lähima kümnendiga väheneb potentsiaalsete töötajate arv oluliselt. Tõenäoliselt tuleb tulevikus tööle võtta inimesi, kes ei pruugi praegu olla kõige ahvatlevamad: pensionieelikud ja noorpensionärid, puudega inimesed, kogemusteta noored ja osaajaga töötada soovijad. Igal sellel töötaja kategoorial on ka omad tugevused: rahulikkus, tasakaalukus, kohusetunne, kogemused, innukus ja kasvuvõimekus.On paratamatu, et muutuma peavad nii ettevõtted kui ka töötajad. Muidugi on uute äriideede leidmine tihtipeale keeruline, ka töötajal on raske end ette kujutada töötamas mõnes muus ametis või uusi oskusi omandamas. Aga elu ongi selline, et mõlemal poolel tuleb pingutada. Postiivne on see, et see protsess on alanud, kuid kindlasti võiks see olla kiirem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.