• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 21.11.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vastulöök lausrünnakule finantstehingute maksu vastu

Äripäeva arvamusküljed ei suutnud vahepeal ära mahutada artikleid, mis kuulutasid katastroofi, kui Eestis peaks jõustuma finantstehingute maks. Murel on alust, sest kõikjal Euroopas on rahvas sellise maksu poolt.
Tänavu  kevadel pooldas maksu Eurobaromeetri uuringu kohaselt tervelt 63% Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli toetajaid 46% ja vastaseid 37%. Poolehoid säärase maksu suhtes on mõistetav, arvestades, et Euroopa valitsused on kulutanud rohkem kui 4,5 triljonit eurot finantssektori toetamisele nii garantiide kui ka reaalse raha näol ning lähiaastatel see summa kindlasti suureneb. Läbirääkimislaua taha on valmis istuma üksteist riiki, sh Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria.
Finantssektor peab andma oma panuse. Finantssektor peab panustama ühiskondlike hüvede finantseerimisse vastavalt oma võimetele. Euroopas hinnatakse finantssektorile käibemaksuvabastuse kaudu antava soodustuse suuruseks 18 miljardit eurot aastas. Võrdluseks: Eesti riigi eelarve 2012. aastal on 6,5 miljardit eurot. Pole ju panganduse puhul põhjendatud sotsiaalset laadi maksuvabastus nagu näiteks tervishoiuteenuse puhul. Olgugi et finantstehingute maksu otseselt käibemaksu asendajana ei kirjeldata, aitaks see tasakaalustada turumoonutust, mida käibemaksuvabastuse rakendamine finantstehingutele on tekitanud. Aastate jooksul ei ole ju õnnestunud kokku leppida, millistel alustel võiks finantssektorile käibemaks rakenduda.Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek maksu rakendamiseks on sõnastatud viisil, mis lubab suurema osa maksust koguda finantsinstitutsioonidevahelistelt tehingutelt. Peaaegu kõik üksikisikute igapäevased pangandustoimingud jäävad maksust puutumata: näiteks laenud või pangaülekanded. Samuti jäävad maksustamata esmased aktsiate ja võlakirjade emissioonid.
Tulu läheb riikide eelarvesse. Võrdlused maksu rakendamisel Rootsi kogemusega ei pea paika. Komisjoni välja pakutud maksumäärad 0,1% aktsiatele ja 0,01% tuletisinstrumentidele jäävad kordades alla Rootsis omal ajal kehtestatule. Rootsis oli maksumäär 0,5%. Ka Ühendkuningriigis rakendatakse edukalt tuhandet naela ületavatele aktsiatehingutele 0,5%-list riigilõivu lisaks tehingutasudele ja tehingud ei page kusagile.Üks levinud väärarusaamu on, et maksust saadavat tulu on plaanis kulutada raskustes olevate pankade poputamiseks. Maksust laekuv tulu läheks siiski liikmesriikide eelarvesse ja osaliselt ELi eelarvesse, kuid selle summa võrra väheneks vastava liikmesriigi SKT-põhine makse ELi eelarvesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele