• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastulöök lausrünnakule finantstehingute maksu vastu

    Äripäeva arvamusküljed ei suutnud vahepeal ära mahutada artikleid, mis kuulutasid katastroofi, kui Eestis peaks jõustuma finantstehingute maks. Murel on alust, sest kõikjal Euroopas on rahvas sellise maksu poolt.

    Tänavu  kevadel pooldas maksu Eurobaromeetri uuringu kohaselt tervelt 63% Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli toetajaid 46% ja vastaseid 37%. Poolehoid säärase maksu suhtes on mõistetav, arvestades, et Euroopa valitsused on kulutanud rohkem kui 4,5 triljonit eurot finantssektori toetamisele nii garantiide kui ka reaalse raha näol ning lähiaastatel see summa kindlasti suureneb. Läbirääkimislaua taha on valmis istuma üksteist riiki, sh Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria.
    Finantssektor peab andma oma panuse. Finantssektor peab panustama ühiskondlike hüvede finantseerimisse vastavalt oma võimetele. Euroopas hinnatakse finantssektorile käibemaksuvabastuse kaudu antava soodustuse suuruseks 18 miljardit eurot aastas. Võrdluseks: Eesti riigi eelarve 2012. aastal on 6,5 miljardit eurot. Pole ju panganduse puhul põhjendatud sotsiaalset laadi maksuvabastus nagu näiteks tervishoiuteenuse puhul. Olgugi et finantstehingute maksu otseselt käibemaksu asendajana ei kirjeldata, aitaks see tasakaalustada turumoonutust, mida käibemaksuvabastuse rakendamine finantstehingutele on tekitanud. Aastate jooksul ei ole ju õnnestunud kokku leppida, millistel alustel võiks finantssektorile käibemaks rakenduda.Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek maksu rakendamiseks on sõnastatud viisil, mis lubab suurema osa maksust koguda finantsinstitutsioonidevahelistelt tehingutelt. Peaaegu kõik üksikisikute igapäevased pangandustoimingud jäävad maksust puutumata: näiteks laenud või pangaülekanded. Samuti jäävad maksustamata esmased aktsiate ja võlakirjade emissioonid.
    Tulu läheb riikide eelarvesse. Võrdlused maksu rakendamisel Rootsi kogemusega ei pea paika. Komisjoni välja pakutud maksumäärad 0,1% aktsiatele ja 0,01% tuletisinstrumentidele jäävad kordades alla Rootsis omal ajal kehtestatule. Rootsis oli maksumäär 0,5%. Ka Ühendkuningriigis rakendatakse edukalt tuhandet naela ületavatele aktsiatehingutele 0,5%-list riigilõivu lisaks tehingutasudele ja tehingud ei page kusagile.Üks levinud väärarusaamu on, et maksust saadavat tulu on plaanis kulutada raskustes olevate pankade poputamiseks. Maksust laekuv tulu läheks siiski liikmesriikide eelarvesse ja osaliselt ELi eelarvesse, kuid selle summa võrra väheneks vastava liikmesriigi SKT-põhine makse ELi eelarvesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ELMO Rendi suuromanik müüs rohefondi poole miljoni euro eest aktsiaid
ELMO Rent ASi suuromanik Lühirent OÜ müüs insaider-tehinguga 100 000 aktsiat Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ-le, kes paigutab need loodavasse rohetehnoloogiate tootmisele keskendunud fondi.
ELMO Rent ASi suuromanik Lühirent OÜ müüs insaider-tehinguga 100 000 aktsiat Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ-le, kes paigutab need loodavasse rohetehnoloogiate tootmisele keskendunud fondi.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!