• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi uus strateegia hülgab klientide huvid

    Äripäev (22.11) tunnustab Estonian Airi (EA) uue juhi Jan Palméri otsusekindlat tegutsemist firma päästmisel. Leian, et sihtpunktide kärpeid ja poolte töötajate koondamist ei saa heaks kiita, sest need pole klientide huvides.

    Rääkides sihtpunktidest, rõhutakse Estonian Airi ebaõnnestunud liinilende Põhja-Soome. Paraku ei lenda Estonian Air enam ka Tbilisisse, Londonisse, vähendab oluliselt lende Pariisi ja keegi ei räägi suveperioodi populaarsetest liinidest näiteks Veneetsiasse või Barcelonasse. Tbilisi liinilennud olid aga peaaegu välja müüdud, sama seis oli Veneetsia lendudega suvel.
    Kliendid on omanikud. Mõistetav, et käputäie äriklientide huvides on liinid Brüsselisse ja Stockholmi, aga suurem enamik eestlasi ei lenda nendesse sihtpunktidesse. Kelle huvides Estonian Air siis lõpuks lendab?
    “Estonian Airi klientidele kasumlik lennufirma kindlasti ei meeldi, sest Tallinnast otseühenduste arv jääb sel juhul paratamatult piiratuks,” kirjutas Andrus Aljas, Estonian Airi president aastail 2007–2011. Ent kuidas saab ettevõte liikuda õiges suunas, kui pakutav teenus samal ajal klientidele ei meeldi? Eriti ebaeetiline on see kontekstis, kus need nn kliendid on samal ajal ka maksumaksjatena firma omanikud. Tekib küsimus, missugune on siinkohal Estonian Airi nõukogu vastutus. Tuleb välja, et probleem lahendati Tero Taskila vallandamise, liinilendudest loobumise ja poolte töötajate koondamisega. See on kahtlemata kõige lihtsam, aga samas kõige küündimatum viis äriorganisatsiooni juhtimiseks. Estonian Airi nõukogu otsus oli aga ka Tero Taskila töölevõtmine ja laienemisstrateegia valimine. Probleemide ilmnemisel on liiga sageli löögi all müügi- ja teenindusorganisatsioonid, kuigi vastutus lasub ilmselgelt juhtidel ja omanikel.
    Usaldus läinud. Lõpuks taandub küsimus vastutuseks kliendi ees, sest Estonian Airi pilootidest, pardapersonalist ja igapäevasest teenindusest sõltub, kas klient tahab või julgeb selle lennukompaniiga veel lennata.
    Millist klienditeenindust ja usaldusväärsust saame oodata firmalt, kes koondas just pooled töötajad? Miks tunnustab majandusleht strateegiat, mis jätab kliendid ilma nii teenusest kui ka teenindusest?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.