Rootsi kroon ei ole enam turvavaluuta

Viimase kolme kuu jooksul on Bloombergi andmetel üheksa tööstusmaa valuutade seas vaid jeen nõrgenenud Rootsi kroonist enam. Samal ajal on Norra kroon tugevnenud ehk korrelatsioon kahe Skandinaavia valuuta vahel on ära kadunud.

Rootsi kroonile on saamas saatuslikuks väliskaubanduse sõltuvus Euroopast. Maailma suurim mobiilsidevõrkude tootja Ericsson, veokitootja Volvo ja teised suurtööstused likvideerivad Rootsis tuhandeid töökohti, et jääda kasumlikuks. Rootsist tuli üleeile statistika, mis näitas, et novembris kahanes nii ärikindlus kui ka tarbijakindlus. Täna avaldatakse Rootsi kolmanda kvartali majanduskasvu number. Majandus võis kasvada aeglaseimas tempos alates 2009. aastast, kui uskuda analüütikute prognoose, mille Bloomberg kogus kokku.

Euroopa nõrkus puudutab Rootsit. “Rootsi kroon on majanduse kaudu avatud tuumik­Euroopa nõrkusele,” ütles Credit Suisse’i üleilmse valuutaanalüüsi juht Daniel Katzive. “Nõrk kolmanda kvartali majanduskasv vaid süvendaks haavatavust.”

Olles rallinud 11 kuu madalaimalt tasemelt juunis 11 protsenti, on Rootsi kroon viimase kolme kuuga langenud 2,2 protsenti.

Üleeile kukkus Rootsi kroon euro vastu 0,9 protsenti, tasemele 8,6526 krooni, ja USA dollari vastu 1,1 protsenti  (6,6853 kroonile).

Analüütikud on kärpinud Rootsi krooni prognoose USA dollari vastu. Kui veel novembri alguses arvati, et 2013. aastal maksab dollar 6,79 Rootsi krooni, siis nüüd pakutakse 6,88 Rootsi krooni.

Rootsi kroonile on staatuse muutus päris kurvastav, pidasid ju investorid alles hiljuti Rootsi krooni päästjaks euroala kriisi eest. Rootsi valitsuse võlakoorem oli vaid 37,4 protsenti SKPst ehk poole väiksem euroala keskmisest. See usk viis Rootsi valitsuse võlakirjade tootlust alla. Eile oli Rootsi valitsuse kümneaastase võlakirja tootlus 1,497 protsenti.

Analüütikute arvates vähenes Rootsi kvartaalne majanduskasv kolmandas kvartalis 0,2 protsendile võrreldes teise kvartali 0,8protsendise kasvuga.

“Hiljutised raportid on selgelt tulnud oodatust palju halvemad,” ütles SEB valuutade pea­strateeg  Carl Hammer. Ta prognoosis, et Rootsi majandus ei kasva, vaid kahaneb, ja et detsembris maksab euro 8,70–8,75 Rootsi krooni. Ka ootab ta detsembris Rootsi keskpangalt intressikärbet, mis veelgi vähendab Rootsi krooni ligitõmbavust.

“Põhjamaade keskpankadel on veel ruumi lõdvendada rahapoliitikat, et vastata põhimajanduste nõrkusele,” ütles Katzive.

Tööturg halveneb. Rootsi keskpanga pealik Stefan Ingves on vihjanud, et ta on tõrges edasise intressimäära alandamise suhtes, kuna odav laenuraha suurendaks veelgi Rootsi kodumajapidamiste võlakoormust, mis niigi ulatub 170 protsendini sissetulekutest. Seevastu keskpanga asepresident Lars Svensson on väitnud, et kui rahapoliitikat ei õgvendata, siis hävitab see veel rohkem töökohti. Rootsi tööpuudus oli oktoobris 7,8 protsenti. Keskpank prognoosis 25. oktoobril, et tööpuudus kasvab tuleval aastal 7,9 protsendile. SEB prognoosi järgi kasvab tööpuudus tuleval aastal 8,2 protsendile ja jääb sellele tasemele ka 2014. aastal. Enam kui pool Rootsi kogutoodangust läheb välismaale, sellest omakorda 70 protsenti Euroopasse.

“Juhtivad indikaatorid viitavad nõrgemale neljandale kvartalile ja meil on raske näha mingit paranemist tulevaks aastaks võrreldes praegusega,” ütles Swedbank Marketsi strateeg Andres Eklof.

OECD üleeilse prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus tuleval aastal 1,9 protsenti ja 2014. aastal 3 protsenti võrreldes tänavuseks aastaks prognoositud 1,2protsendise majanduskasvuga.

Kuigi Põhjamaad võivad osutuda vastupidavaks, on valuutakauplejad hakanud Põhjamaade valuutadel vahet tegema. Citigroup Global Marketsi Euroopa kümne valuuta valuutastrateegia juht Valentin Marinov ütles, et Rootsi krooni nõrgenemine USA dollari vastu jätkub, kuna täna avaldatavat USA majanduskasvu korrigeeritakse tõenäoliselt tugevamaks. Analüütikud ootavad USA majanduse 2,8protsendist kasvu, esialgne kolmanda kvartali majanduskasv oli 2 protsenti.

Eestile läheb Rootsi korda. Rootsi krooni käekäik on Eesti majandusele oluline. Statistikaameti andmete kohaselt oli septembris Rootsi Eesti suurim ekspordipartner, kuhu müüdi 182,9 miljoni euro eest ja kust imporditi 112,6 miljoni euro eest. Rootsi osatähtsus Eesti ekspordis oli 16 protsenti ja impordis 10 protsenti.

Eesti eksport Rootsi kasvas septembris aastaga 3 protsenti ja import kahanes 12 protsenti. Kui Rootsi kroon nõrgeneb, vähendab see Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Samuti vähendab see Rootsi investeeringute väärtust eurodes.

Ehk ei ole halb idee kaaluda Rootsi krooni valuutariski maandamist.