2007. aasta sügisel püstitas Eesti Energia Ruhnule kaks tuulikut, mis pidid muutma saare ülikalli omahinnaga elektri odavamaks, tegelikkuses seisab üks elektriveski jõude juba kaks aastat, teine aga aastapäevad.
Õigupoolest ei hakanud ligi kümme miljonit krooni maksnud tuulepark päris korralikult tööle juba algul, kirjutab
Postimees. 2007. aasta novembri seadistamise ajal läks saare elanikel tõttu tuksi rida kodumasinaid.
Tuulepargi rajamise hanke võitis samuti Eesti Energia kontserni kuuluv Eesti Energia Võrguehitus, toonase nimega Elektriteenused. Kahe paika pandud tuulegeneraatori koguvõimsus on 150 kW ja need pidanuks katma kaks kolmandikku saare aastasest elektritarbest.
Üks tuulegeneraator läks niisiis rivist välja kahe aasta eest, pärast kolme aasta pikkust töötamist. Eesti Energia ei tee saladust, et kolm aastat töötanud tuulikut iseloomustab mehaaniline kulumine.
Teine tuulik on siiski töökorras, ehkki vajab juba remonti. Tuulegeneraatorite ostukomplekti kuulus aga ka tuulepargiga seotud spetsiaalne diiselgeneraator, mis on juba aastapäevad samuti rikkis. Kui see ei tööta, siis ei saa paraku tööle panna ka üht veel töötavat tuulikut, sest generaator aitab hoida elektrisüsteemile vajalikku 50-hertsist sagedust. Nõnda siis seisab tuulepark praegu jõude ja voolu valmistavad teised diiselgeneraatorid.
Innar Kaasik, Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise juht Innar Kaasik märkis, et Ruhnu saarel on tuulikutega sünkroonis töötava Elektrilevi diiselgeneraatori rikke tõttu tuulikud tõepoolest hetkel tööst väljas. "Niipea kui diiselgeneraator remonditud saab, jätkab üks tuulikutest tööd. Teine kahest tuulikust vajab ka suuremat remonti, ent kuna saarel asuva tuuliku remont on tehniliselt keeruline ning hooldust saavad teha vaid tehasespetsialistid Saksamaalt, siis ootame ära ka teise tuuliku remonditsükli saabumise 2013. aastal ning remondime seadmed korraga," selgitas ta. " Muretsemiseks ei ole aga põhjust, sest seadmete remonte tuleb ikka ette ning saareelanike elektrivarustuse katab seniks 2011. aastal paigaldatud generaator. "
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele