Kui ettevõtetel lubataks taas parteisid rahastada, siis suureneks selgelt korruptsioonioht.
Teine moment on firmade ebavõrdsuse tekkimine: ühtedel on võimalus n-ö endale seadus osta ja teistel pole. Ma ei kujuta ette, et läheksin rahvusvahelise kontserni nõukogusse ettepanekuga mingit poliitilist jõudu toetada. See ei tule kõne allagi.Nõustun Äripäeva seisukohaga, et firmadel ei ole maailmavaadet. Kui soovitakse toetada mingit poliitilist jõudu, siis ikka selleks, et hiljem selle eest midagi vastu saada, konkurentsieelist saada. Muidugi on suuremale jaole ettevõtetele kasulik parempoolne maailmavaade (kapitalism, madalad maksud). Osa firmasid, kes riigiabi peal elab, mõtleb võib-olla teisiti, aga võib näha, et eesmärk pühitseb abinõu.
Tõrjub välisinvesteeringuid. Luba ettevõtetele erakondi rahastada kahjustaks ausat konkurentsi ja teeks ärikliima sogaseks. Mõnele kindlasti meeldib kalastada mudases vees, aga nii kaotab Eesti äri läbipaistvuses ja tõrjub välisinvesteeringud. Selline seadusemuudatus annaks sõnumi, et kohalikud ettevõtjad on eelistatud välisinvestorile. Sarnane olukord on näiteks Venemaal: kui tahad midagi teha, siis ei tea, kui palju ja kellele on vaja maksta, aga kohalikud tunnevad end nagu kalad vees.Kardan, et seoses parteide rahastamisskandaalidega on rahavoog erakondade kassadesse kahanenud ja nüüd otsitakse legaalseid võimalusi see auk täita.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.