Edukad ootavad uut rekordaastat

TOP 100 esikümne uustulnukas, ASi Alexela Logistics juhatuse liige ning osanik Heiti Hääl ei tea öelda, millal võiks tulla järgmine rekord­aasta Eesti ettevõtete jaoks. “Ma ei oska rääkida kogu Eesti eest. See on tõenäoliselt küsimus majandusministeeriumile või statistikaametile,” märkis ta.

Kuid oma ärisid vaatab ta optimistlikult. “Alexela ettevõtetele on käesolev aasta kindlasti palju parem, kui oli eelmine, ja praegu paistab, et järgmine tuleb veel parem. Seetõttu tundub mulle praegu, et Eesti majandus saab küll ainult ülesmäge minna,” kinnitas Hääl.

Edetabeli võitja, Sillamäel haruldasi muld­metalle tootva Molycorp Silmeti juht David James O’Brock-Kaljuvee arvab, et uue rekordini läheb veidi aega. “Kui ma teaksin, millal tuleb uuesti rekordaasta, siis saaksin kohe pensionile minna ning mängiks börsiga. Ma ei oska öelda, ma kardan, et kulub ikkagi mõni aasta,” märkis ta.

Molycorp Silmeti kohta ütles O’Brock-Kaljuvee, et ootab uue kaevanduse käikulaskmist. “Selle aasta lõpuks avame kaevanduse Ameerikas, pärast seda on meie tooraine kindlustatud. Võiks natukene oodata, kui hakkame selle toorainega töötama. Raske on öelda, kaua. Alati, kui alustad uue tööstusprotsessiga, siis see võtab aega, aasta,” selgitas ta.

Eduka ettevõtte juht peab ennustamist liiga riskantseks. Äripäeva TOP 100 eelmise aasta võitja ja tänavuse teise koha omanik, PKC Eesti ASi juhatuse liige Merle Töyryvuo nimetas küsimust uuest rekord­aastast väga riskantseks. “Isegi parimad majandus­analüütikud ei hakka seda kõva häälega välja ütlema. Mina jääksin ka siin tagasi­hoidlikuks ning ütlen, et küll see aeg tuleb. Aga millal, ei tihka välja öelda. Usun, et kõige paremad tulemused on alles ees,” lisas ta.

“Praegu on saavutatud kandev stabiilsus, aga nagu kogu Euroopas tervikuna ei ole majandus jõudnud stabiilsuseni, oleme ka meie selles mõttes väga ettevaatlikud,” kinnitas juhtmeköidiste ja ühenduskaablite tootja PKC Eesti juhatuse liige. “Nagu elu ikka käib: sageli mööda sinusoide, üles ja alla ning vahepeal on natukene stabiilsemat aega ka, et kogu aeg mööda mägesid ei sõidaks,” lisas Töyryvuo.

Viru Keemia Grupp ASi juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul sõltub vastus küsimusele rekordaasta saabumisest või tulematajäämisest ettevõtlusvaldkonnast. “VKG Groupil on lihtsalt olnud au oma suured investeeringud lõpetada ja käima panna. Sellest tuli oluline käibe kasv. Käibe ja kasumlikkuse kasv oli tõesti 2011. aastal suur,” märkis ta.

Tulevikku näeb Rohumaa optimistlikult. “Ma arvan, et järgmised seitse aastat – kui vaadata meie arenguplaane –, lisandub iga aastaga uusi tootmisvõimsusi, käivet ja kasumlikkust,” kinnitas ta.

Samas pole kõik VKG kontrolli all. “Selge on see, et meie sektorit mõjutab väga palju maailma naftaturu hind. Kui ikkagi tulevad tagasi kriisiajad, siis on pool käivet läinud,” rääkis Rohumaa.

Muid olulisi takistusi ta ei näe. “Vaja on mõistvat suhtumist nii riigi kui ka omavalitsuse inimeste poolt. Meie äri nõuab hästi pikka vaadet, väga pikalt investeerimiseks peab olema stabiilne majandus­keskkond, maksukeskkond. Eelkõige ootame ikka riigilt, et sektori regulatsioon oleks palju pikemalt määratletud, et mitte teha valesid investeeringuid,” märkis VKG Groupi juht.

Põhirisk peitub valitsuses ja riigikogus. Ka Heiti Hääl viitas võimalikest takistustest kõneldes riigist. “Kuna me põhiosas ehk transiidi valdkonnas tegeleme sellise tegevusalaga, mis mõningate Eesti mõjukate juhtivpoliitikute arvates ei ole Eestile vajalik, siis vastuvoolu ujudes on meie ette­võtte jaoks alati raskem liikuda kui pärivoolu minna. Minu ja Alexela Groupi ettevõtete jaoks ongi kõige suurem risk meie ettevõtmises Eesti riigi risk,” kinnitas suurettevõtja.

“Seda, kui suuri karisid Eesti riik sellel või järgmisel aastal su teele lükata kavatseb, mida sa peaksid siis kangelaslikult ületama,” selgitas Hääl.

Molycorp Silmeti jaoks on suur murekoht maailma makromajandus. “Kõigis neis tööstuses, kuhu meie toodang läheb, seal ei lähe eriti hästi. Näiteks autotööstus ja elektroonika. Võtab aega, kuni need hakkavad uuesti tellimusi tõstma,” sõnas O’Brock-Kaljuvee.

“Peame vaatama, et me ei kulutaks liiga palju. Investeerime targalt ehk investeeritud raha saame ilusti tagasi,” kinnitas ta, et ka Molycorp Silmet saab heade tulemuste eest hoolt kanda.

PKC Eesti juhatuse liikme Merle Töyryvuo sõnul sõltuvad nad klientidest ja muudatustest oma kliendibaasis.

“Nii sõltume ka meie oma klientide tellimustest ja kui me oleme head ja seda õigustame, siis kliendid tulevad meie juurde tagasi. Kui neil läheb hästi, siis läheb hästi ka meil,” kinnitas ta.

Mida aga Äripäeva TOP 100 esikümne ainsa uustulnuka, Alexela Logisticsi juhatuse liige ning osanik Heiti Hääl teeb, et tema ettevõttel nii hästi läheb?

“Tuleb olla töökas, tõusta hommikul vara. Teha pikk päev tööd ja küll siis ühel hetkel edu tulebki,” andis Hääl nõu.

 

Kas tunnete palgasurvet ja plaanite palka tõsta?

Heiti Hääl, Alexela juhtMeie transiidiettevõtetes summa summarum on järgmise aasta palgatõus võrreldes selle aastaga umbes 8%. Ma arvan, et see on enam-vähem mõistlik. Kui ettevõttel läheb hästi, siis inimeste hoidmiseks peab seda jagama. Eriti kui sa tegutsed sellised tegevusalal, mis on ohtlik, on väike kaadrivoolavus suhteliselt oluline edu pant.

David James O’Brock-Kaljuvee, Molycorp Silmeti juhtTöötajate palka me planeerime tõsta niikuinii, kuna meie töötajate palk on Eesti keskmisest allpool. Meil on praegu õige kogus inimesi tööl, juurde eriti ei võta. 600 inimest on õige arv inimesi meile.

Merle Töyryvuo, PKC Eesti ASi juhatuse liigeKui me loeme ajalehti, siis seal on neid teemasid väga sageli käsitletud. Surve on kahtlemata olemas, aga seni, kuni ettevõte tervikuna head kasvu ei näe, tuleb võib-olla palgakasvu otsida läbi efektiivsuse kasvu. Need kaks sõna peaks käima käsikäes. Kui efektiivsus paraneb, siis kindlasti kajastub see ka töötajate palgas.Ma ei hakkaks seda lubadust (tõsta palku – toim) praegu andma. Kui meie efektiivsuse näitajad paranevad, siis vaatame, ja see annab meile võimaluse ka seda oma töötajatega jagada. Aga nagu ma ütlesin, kui tulu pool on ebakindel, siis ei saa ka teist poolt ette lubama minna.

Priit Rohumaa, ASi Viru Keemia Grupp juhatuse esimeesSellel aastal tõstsime palka kahel korral. Järgmise aasta lubadust ei saa välja anda, eelarvete läbivaatamine hakkab praegu pihta. Pilt on väga kirju. On sektoreid, kus on tööjõu defitsiit ja kus sa pead tõstma. On sektoreid, kus on väga selge pakkumine tööturul, ja tuleb vaadata diferentseeritult.Survet on töötajate poolt tunda. See on täiesti mõistetav, nii elekter kui ka sisendid lähevad inimeste jaoks järjest kallimaks. Ma mõistan, miks inimesed tahavad palka juurde. Aga kui vaadata, mis toimub turul, siis on tööandjana väga raske leida põhjust maksta, sellepärast et sellist väikest kaadrivoolavust ei ole nähtud ammu-ammu.