Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LOGISTIKA. Ameerika mäed Tallinna lennujaama kaubavedudes

    Kaubaveomahu kasvunumbrid Tallinna lennujaamas on olnud viimastel kuudel nagu sõit Ameerika mägedel – paari­kümneprotsendisest miinusest mitmekordse kasvuni võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

    Maini võis lennukauba mahu aastast muutust vaadata kui rutiinset kasvu vahemikus 55–97%. Suvekuud ehmatasid võrdlusandmetesse ilmunud miinusmärgiga. Kas see oligi märk taas pärale jõudnud masust? Lennukauba maht kahanes 2010. aasta märtsist 2011. aasta veebruarini, mil kogu majandus tegi vähikäiku. Seekordne ehmatus lõppes septembris, kui lennukauba maht kasvas aasta varasemaga võrreldes 140%. Oktoobriks oli aga kuine kasv vaid 5%.
    “Rendime logistikutele nelja seina ja katust. Kuidas ja kui hoogsalt seal kaubad liiguvad, sõltub ainult ja üksnes seal toimetavatest kaubakäitlejatest – kuidas nad endale kaupa ja tööd leiavad. See on ka põhjus, miks meil pole lennukauba käibele olemas isegi mitte prognoosi,” tunnistati lennujaama avalike suhete osakonnast.
    Lennufirmade peamüügiagendi ASi AirProxy juht Maanus Mätlik ütles, et kui transiit kõrvale jätta, liigub kohalik lennukaup Eestist minema enamjaolt autotranspordiga. “Tegemist on nn kombineeritud lahendusega, kus ettevedu suuremasse hub’i (transpordisõlme) toimub ­autoga ning lennukisse laaditakse juba sealt,” märkis ta. Tõmbekeskused asuvad Helsingi, Stockholmi, Frankfurdi, Amsterdami ja Kopenhaageni lennujaamas.
    Kuna etteveoga tegelevad nii lennuliinid, ekspedeerijad kui ka kliendid ise, siis ühtset statistikat lennukauba kohta Mätliku kinnitusel ei eksisteeri.
    Transiit andis järele. Praegu on Tallinna lennujaamas suurim lennukauba vedaja ULS Airlines Cargo, mis teeb ligikaudu 40 otselendu kuus Istanbuli ja Tallinna vahel. Selle vedaja kaup käib Essenta Logisticsi kaubaterminali kaudu, mis annab terminalile lennujaama kaubamahust ligikaudu 53% turuosa. Lisades ka teiste lennufirmade kaubamahu, on Essenta Logisticsi turuosa Tallinna lennujaamas käideldavast kaubamahust ligikaudu 63%.
    Toomas Orukivi Essenta Logisticsist ütles, et suvel kasvas võrreldes eelmise aastaga lennujaamas vaid kullervedude maht. Langus oli peamiselt seotud transiidimahu vähenemisega.
    Venemaale liikuv transiitkaup saabub Orukivi sõnul suurte kaubalennukitega Tallinnasse ja saadetakse edasi autodega. “Siin on kindlasti olulise tähtsusega aeg, mis kulub autodel piiriületuseks,” selgitas ta. “Venemaa-suunalise transiitkauba puhul on üheks väga oluliseks faktoriks piiriületusjärjekorrad Eesti-Vene piiril. Meie jaoks on see praeguseks saanud lahenduse uue ULS Ferry 1 laevaliini käivitamisega Sillamäe ja Ust-Luga vahel,” märkis ta.
    Kuigi Tallinnas on kaubamaht taas kasvamas, oleme jäänud ootamatult maha Riia lennujaamast. Riiast sai Balti riikide suurim lennukaubakeskus tänavu aprillis, kui seal alustasid tegevust kaks USA firmat: Kalitta Air ja National Air Cargo. Riia lennujaama senine kaubamaht suurenes kuus korda.
    OÜ Ospentos International juhatuse liikme Heiti Arendi sõnul oli Riia õnn selle projekti teostumiseks tühjalt seisnud uus kaubaterminal, kuhu USA vägede varustamise projekt hästi sobis. Tallinnas puudub taoline pind, kus sellises mahus kaupu käsitleda.
    AirProxy juhi Maanus Mätliku sõnul võib oletada, et taolisi NATO vägede varustamise otsuseid tehakse riiklike institutsioonide tasemel.
    Laopinda pole piisavalt. ASi DHL Estonia Expressi äriüksuse operatiivjuht Krista Birnbaum ütles Riia ja Tallinna lennujaama võrreldes, et Tallinn võib suurtele kaubavedajatele olla vähem mugav kui Riia. Neile võib takistuseks saada vabade kaubaladude puudus Tallinnas.
    Kuigi Riia lennujaam hakkas kaubavedajatest huvituma hiljem kui Tallinna lennujaam, on reisilendude mahtu oluliselt kärpinud majanduslanguse järel tunda Riia lennujaama suurt aktiivsust ja koostöövalmidust vedajatega, kinnitas Birnbaum.
    Orukivi sõnul sõltub lennukauba vedaja Tallinna tulek suuresti logistilisest ahelast, mille kaudu jõuab toode tootjalt tarbijani. “Kuna suur osa Tallinna lennujaama läbivast kaubast on transiitkaup, siis ei otsusta tavaliselt lennufirma, kas hakata siia lendama või mitte – selle paneb paika ettevõte (logistikafirma), kes töötab mingil suunal ning paneb paika tarneahela vahepunktid, mille kaudu on kaubasaadetisi kõige mõttekam liigutada,” selgitas ta.
    Orukivi sõnul veetakse enamik lennukaubast Riiga konteineritega ning meritsi. Seejärel laaditakse kaubad lennukitele ning lähetatakse edasi sihtpunkti. “Kuna kogu pikas ahelas on väga palju osapooli ning vahelülisid, siis on ülimalt tähtis, et kogu ahel töötaks tõrgeteta,” rääkis ta.
    Tallinna tõus ebatõenäoline.  Mätlik ei usu, et Tallinna lennujaama kaubamahus toimub Riiaga sarnast hüpet. “See sõltub eelkõige nõudlusest ning praegu sellist erakorralist kasvu ette näha ei ole,” lisas ta. Mätlik möönis, et Eestis on edukaid eksportööre, kuid nad kasutavad suures osas auto- ja meretransporti, sest nii on palju odavam.
    Lennukaubaveo võimaluste pakkumist mõjutab omakorda nõudlus reisijateveo poolel. Eesti rahvaarvu ning ostujõudu vaadates reisijateveo nõudlus Mätliku sõnul väga suur ei ole. See määrab lennugraafiku, lendude sageduse ning lennukitüübi.
    “Isegi Soome, kes on sunnitud palju laevatransporti kasutama, veab lennukaupu autodega Mandri-Euroopasse ette. Lihtsalt nii on kõige otstarbekam,” võttis Mätlik lennukaubaveo perspektiivi kokku.
     
  • Hetkel kuum
Indrek Lepik: kui palju maksab raketirünnak Rakvere pihta?
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Kiibiaktsiate põrge aitas Nasdaqi plussi
Nädalajagu taandunud kiibiaktsiad põrkasid teisipäeval hoogsalt, aidates Nasdaqi liitindeksil märkimisväärse plussiga sulguda.
Nädalajagu taandunud kiibiaktsiad põrkasid teisipäeval hoogsalt, aidates Nasdaqi liitindeksil märkimisväärse plussiga sulguda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.