LOGISTIKA. Ameerika mäed Tallinna lennujaama kaubavedudes

Maini võis lennukauba mahu aastast muutust vaadata kui rutiinset kasvu vahemikus 55–97%. Suvekuud ehmatasid võrdlusandmetesse ilmunud miinusmärgiga. Kas see oligi märk taas pärale jõudnud masust? Lennukauba maht kahanes 2010. aasta märtsist 2011. aasta veebruarini, mil kogu majandus tegi vähikäiku. Seekordne ehmatus lõppes septembris, kui lennukauba maht kasvas aasta varasemaga võrreldes 140%. Oktoobriks oli aga kuine kasv vaid 5%.

“Rendime logistikutele nelja seina ja katust. Kuidas ja kui hoogsalt seal kaubad liiguvad, sõltub ainult ja üksnes seal toimetavatest kaubakäitlejatest – kuidas nad endale kaupa ja tööd leiavad. See on ka põhjus, miks meil pole lennukauba käibele olemas isegi mitte prognoosi,” tunnistati lennujaama avalike suhete osakonnast.

Lennufirmade peamüügiagendi ASi AirProxy juht Maanus Mätlik ütles, et kui transiit kõrvale jätta, liigub kohalik lennukaup Eestist minema enamjaolt autotranspordiga. “Tegemist on nn kombineeritud lahendusega, kus ettevedu suuremasse hub’i (transpordisõlme) toimub ­autoga ning lennukisse laaditakse juba sealt,” märkis ta. Tõmbekeskused asuvad Helsingi, Stockholmi, Frankfurdi, Amsterdami ja Kopenhaageni lennujaamas.

Kuna etteveoga tegelevad nii lennuliinid, ekspedeerijad kui ka kliendid ise, siis ühtset statistikat lennukauba kohta Mätliku kinnitusel ei eksisteeri.

Transiit andis järele. Praegu on Tallinna lennujaamas suurim lennukauba vedaja ULS Airlines Cargo, mis teeb ligikaudu 40 otselendu kuus Istanbuli ja Tallinna vahel. Selle vedaja kaup käib Essenta Logisticsi kaubaterminali kaudu, mis annab terminalile lennujaama kaubamahust ligikaudu 53% turuosa. Lisades ka teiste lennufirmade kaubamahu, on Essenta Logisticsi turuosa Tallinna lennujaamas käideldavast kaubamahust ligikaudu 63%.

Toomas Orukivi Essenta Logisticsist ütles, et suvel kasvas võrreldes eelmise aastaga lennujaamas vaid kullervedude maht. Langus oli peamiselt seotud transiidimahu vähenemisega.

Venemaale liikuv transiitkaup saabub Orukivi sõnul suurte kaubalennukitega Tallinnasse ja saadetakse edasi autodega. “Siin on kindlasti olulise tähtsusega aeg, mis kulub autodel piiriületuseks,” selgitas ta. “Venemaa-suunalise transiitkauba puhul on üheks väga oluliseks faktoriks piiriületusjärjekorrad Eesti-Vene piiril. Meie jaoks on see praeguseks saanud lahenduse uue ULS Ferry 1 laevaliini käivitamisega Sillamäe ja Ust-Luga vahel,” märkis ta.

Kuigi Tallinnas on kaubamaht taas kasvamas, oleme jäänud ootamatult maha Riia lennujaamast. Riiast sai Balti riikide suurim lennukaubakeskus tänavu aprillis, kui seal alustasid tegevust kaks USA firmat: Kalitta Air ja National Air Cargo. Riia lennujaama senine kaubamaht suurenes kuus korda.

OÜ Ospentos International juhatuse liikme Heiti Arendi sõnul oli Riia õnn selle projekti teostumiseks tühjalt seisnud uus kaubaterminal, kuhu USA vägede varustamise projekt hästi sobis. Tallinnas puudub taoline pind, kus sellises mahus kaupu käsitleda.

AirProxy juhi Maanus Mätliku sõnul võib oletada, et taolisi NATO vägede varustamise otsuseid tehakse riiklike institutsioonide tasemel.

Laopinda pole piisavalt. ASi DHL Estonia Expressi äriüksuse operatiivjuht Krista Birnbaum ütles Riia ja Tallinna lennujaama võrreldes, et Tallinn võib suurtele kaubavedajatele olla vähem mugav kui Riia. Neile võib takistuseks saada vabade kaubaladude puudus Tallinnas.

Kuigi Riia lennujaam hakkas kaubavedajatest huvituma hiljem kui Tallinna lennujaam, on reisilendude mahtu oluliselt kärpinud majanduslanguse järel tunda Riia lennujaama suurt aktiivsust ja koostöövalmidust vedajatega, kinnitas Birnbaum.

Orukivi sõnul sõltub lennukauba vedaja Tallinna tulek suuresti logistilisest ahelast, mille kaudu jõuab toode tootjalt tarbijani. “Kuna suur osa Tallinna lennujaama läbivast kaubast on transiitkaup, siis ei otsusta tavaliselt lennufirma, kas hakata siia lendama või mitte – selle paneb paika ettevõte (logistikafirma), kes töötab mingil suunal ning paneb paika tarneahela vahepunktid, mille kaudu on kaubasaadetisi kõige mõttekam liigutada,” selgitas ta.

Orukivi sõnul veetakse enamik lennukaubast Riiga konteineritega ning meritsi. Seejärel laaditakse kaubad lennukitele ning lähetatakse edasi sihtpunkti. “Kuna kogu pikas ahelas on väga palju osapooli ning vahelülisid, siis on ülimalt tähtis, et kogu ahel töötaks tõrgeteta,” rääkis ta.

Tallinna tõus ebatõenäoline.  Mätlik ei usu, et Tallinna lennujaama kaubamahus toimub Riiaga sarnast hüpet. “See sõltub eelkõige nõudlusest ning praegu sellist erakorralist kasvu ette näha ei ole,” lisas ta. Mätlik möönis, et Eestis on edukaid eksportööre, kuid nad kasutavad suures osas auto- ja meretransporti, sest nii on palju odavam.

Lennukaubaveo võimaluste pakkumist mõjutab omakorda nõudlus reisijateveo poolel. Eesti rahvaarvu ning ostujõudu vaadates reisijateveo nõudlus Mätliku sõnul väga suur ei ole. See määrab lennugraafiku, lendude sageduse ning lennukitüübi.

“Isegi Soome, kes on sunnitud palju laevatransporti kasutama, veab lennukaupu autodega Mandri-Euroopasse ette. Lihtsalt nii on kõige otstarbekam,” võttis Mätlik lennukaubaveo perspektiivi kokku.