BLRT Grupi juhi Fjodor Berman sõnul oon veeteetasu vähendamine küll leevenduseks, kuid tasu ise on põhjendamatu.
"Esialgse projektiga võrreldes võib vastuvõetud otsust pidada leevenduseks, kuid seda ei saa nimetada kaalutletuks ega põhjendatuks - me saime sellest teada alles ajakirjandusest ning siiamaani ei ole esitatud arvutusi, mis põhjendaksid muudatusi," lausus Berman. Samuti ei ole analüüsi, mis näitaks, milline mõju on muudatustel merendusele, nii nagu seda peaks tegema ja tehakse enne taoliste muudatuste vastuvõtmist, lisas ta.
"Tuleb pidada silmas, et tänapäeval konkureerivad omavahel mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid. Meie jaoks on küll oluline, et tehakse järeleandmisi remonti minevatele laevadele, kuid isegi vaatamata sellele kaotab Eesti konkurentsis oma naabritele (Läti, Leedu, Venemaa), kuna veeteetasud suurendavad laevaomanike kulusid, eriti neil, kes teevad meie regioonis laevaremonditöid väiksemas mahus," kommenteeris Berman.
Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda võrreldes valitsuse algselt plaanitud muudatustega.
Samuti otsustas komisjon lükata seaduse jõustumise poole aasta võrra edasi - 1. jaanuarilt 1. juulile.
Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) muudatused otsustati panna lõpphääletusele 12. detsembril.
Seotud lood
Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda.
DBT AS juhatuse esimees Vladimir Volohhonski ei nimetaks seda leevenduseks, et riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu.
Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ei osanud öelda, kui palju riik kavandatava veeteedetasu muudatustega maksu kogub, kuid märkis, et majandusministeerium peab eelarves arvutused ümber tegema.
Esteve Terminal ASi juhatuse esimees Üllar Raad märkis, et majanduskomisjoni otsus leevendada veeteetasu tõusu on igal juhul positiivne. Kui muudatus oleks vastu võetud niisugusena ja sellises mahus, nagu esialgu plaaniti, hävitaks see konkurentsivõimet ning kahjustaks mainet.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele