"See on ikkagi noa selga löömine, mida valitsus teeb. Seda ei saa nimetada leevenduseks. Veeteetasud tõusevad meie jaoks ikkagi 450%. Vahet ju ei ole, kas 600% või 450%," kommenteeris Volohhonski.

Tema hinnangul on see vassimine, sest majandusministeerium oleks pidanud tegema eelanalüüsi ning enne seadusemuudatust arvutama ja näitama, kuidas nad arvutasid. "Praegu on see mitte ainult teiste, vaid ka iseenda selge petmine," märkis ta.

DBT ettepanek majanduskomisjonile on, et selliseid muudatusi ei tohi üldse teha, sest nendel on väga valusad tagajärjed just riigile. "See, et otsus lükati pool aastat edasi, ei ole samuti leevendus. Seaduse järgi nad ei olekski tohtinud vastu võtta seadust uuest aastast, sest etteteatamisaeg on rohkem kui kuu aega," selgitas Volohhonski.

Nüüd on oluline mõelda, et konkurentsivõimekus üldse ära ei kaoks, lisas ta. "Praegu on nii, et investorid, k.a. kaubaomanikud maksavad need tasud, aga mida nad vastu saavad? Investor peab vaatama tulevikku ning teadma, mida ta selle eest saab. Seega investorid pigem pööravad selja ja lähevad teistesse sadamatesse. Ilmselt tänu nendele muudatustele algab nüüd kohtuasjade jada," lausus Volohhonski.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda võrreldes valitsuse algselt plaanitud muudatustega. 

Samuti otsustas komisjon lükata seaduse jõustumise poole aasta võrra edasi - 1. jaanuarilt 1. juulile.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) muudatused otsustati panna lõpphääletusele 12. detsembril.