• OMX Baltic−0,49%299,81
  • OMX Riga−0,19%891,79
  • OMX Tallinn−0,23%2 063,95
  • OMX Vilnius0,32%1 203,4
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,37%8 807,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic−0,49%299,81
  • OMX Riga−0,19%891,79
  • OMX Tallinn−0,23%2 063,95
  • OMX Vilnius0,32%1 203,4
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,37%8 807,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 06.12.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL tahab oma maksud kätte saada

Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvalehoidmiseks ning kindlustada, et ka “virtuaalsed” rahvusvahelised suurfirmad, nagu Facebook või Amazon, oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.
See on omamoodi aja nõue. Majanduskriisis eelarvekulusid kärpima sunnitud valitsustele on oluline iga sent. Samuti on oluline, et kasinusmeetmete põhiraskus ei jääks ebaproportsionaalselt raskelt lihtinimeste või väikefirmade õlule, millel ei ole suurte rahvusvaheliste firmade või jõukate inimestega võrreldavaid võimalusi oma maksude optimeerimiseks.
Euroopa Komisjoni hinnangul jääb Euroopas teenitud tulude “kantimisest” riikidesse, mis võimaldavad makse maksta nii vähe kui võimalik, aastas saamata ligi triljon eurot. See on sama suur summa kui ELi järgmise seitsme aasta eelarve.
Kõik on seaduslik, kuid vastuolus maksuseaduste mõttega, nendib Euroopa Komisjon, mis käis eile välja konkreetse tegevuskava võitluseks maksudest kõrvalehoidmise vastu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kolm sammast. Sisuliselt tähendab see Euroopa Liidu riikide jaoks senisest tihedamat maksukoostööd. Tihedama koostöö aluseks on samad põhimõtted, mida kasutab OECD võitluseks maksuparadiiside vastu. Suurem avalikustamine ja tihedam infovahetus. Euroopa Komisjon on siia aga lisanud veel ka kolmanda samba – ausa maksukonkurentsi. Eesmärk on vähendada võimalusi riikide maksusüsteemide erisusi üksteise vastu välja mängida. Põhiline tööriist on siin juba ELi riikide vahel mitu aastat tagasi kokku lepitud tegevusjuhend ettevõtete maksustamise kohta, mille põhimõtteid on kõik liikmesriigid lubanud järgida. See tähendab, et ei kasutata teistele riikidele kahjulikke maksuvõtteid ning nõustutakse muutusi tegema, kui mõni võte on kahjulikuks hinnatud. Komisjoni arvates võiks seda instrumenti kasutada senisest efektiivsemalt ning laiendada selle ulatust, et see hõlmaks ka spetsiaalseid maksurežiime jõukatele inimestele.
Uuendusena soovitab komisjon liikmesriikidel kokku leppida ja juurutada sätted, mis võimaldavad vahet teha n-ö kunstlikel tehingutel, mille peamine eesmärk on maksudest kõrvalehoidmine, ja reaalsel majandustegevusel. Komisjoni ettepanek on selletaolisi kunstlikke tehinguid mitte arvestada ning maksustada ettevõtted ikkagi eelkõige majandustegevuse baasil konkreetses riigis.
Maksuparadiisid. Ühisrindena tegutsedes oleks ELil tugevam kaal ka rahvusvahelisel areenil, et survestada ELi mittekuuluvaid riike samuti loobuma ebaausast maksukonkurentsist. Mõjutusvahendiks võib komisjoni soovituse järgi olla topeltmaksustamise vältimise lepingute ülevaatamine nende riikidega, äärmisel juhul isegi tühistamine, mis vähendaks ajendeid äritegevuse üleviimiseks mõnda sellisesse riiki. Samuti tuleks ELi riikidel ühtlustada kriteeriumid, mille järgi üks või teine riik maksuparadiisiks loetakse. Praegu on liikmesriikide vahel suured erinevused.
Komisjoni eile esitatud tegevusplaan on vastus ELi valitsusjuhtidelt märtsi Ülemkogul saadud ülesandele töötada välja meetmed maksudest kõrvalehoidmise vastu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele