Hoiused kasvavad, kuid kasv jaotub ebaühtlaselt

Swedbank tegi hoiustajate profiili ja nende käitumise hindamiseks uuringu, tuginedes 670 000 aktiivse kliendi andmetele. Uuringu perioodiks valiti selle aasta kolm esimest kvartalit ning võrreldi seda möödunud aasta sama perioodiga.

"Esiteks erinesid kliendigrupiti oluliselt nii hoiuste kasvu suurus kui keskmiselt säästetud summad," kommenteeris Swedbanki privaatpanganduse tegevdirektor Vaiko Tammeväli. "Teiseks on suunanud madalad intressimäärad inimesi hoidma raha tähtajaliste hoiuste asemel üha enam arvelduskontodel."

Eesti Panga statistika kohaselt kasvasid hoiused kokku 9 kuuga 6,1% ja residentidest kodumajapidamiste hoiused 5,2%. Swedbanki kliendiuuring näitas, et sel perioodil suurenes nõudmiseni hoiuste maht aga lausa 11,3%, samas kui tähtajalised hoiused vähenesid aasta algusest 1,6%.

"Paraku on tähtajaline hoiustamine olnud Eestis ka ajalooliselt võrdlemisi madalal tasemel, säästude pikem planeerimine ei ole saanud meil veel harjumuseks," rääkis Tammeväli. "Uuringu andmetel ületas vaid 1% tähtajalistest hoiustest aastast perioodi. Kõige poplulaarsem hoiustamise periood on aga 7-12 kuud, mis moodustab kaks kolmandikku kõigist tähtajalistest hoiustest."

Veelgi märkimisväärsem on aga Tammeväli sõnul hoiuste jaotumine, mille ebaproportsionaalsus väljendub kõige selgemalt kodumajapidamiste hoiuste keskmise summa ja mediaani lahknevuses. "Nimetatud erinevus osutus üle 10kordseks. Kui kliendi keskmine hoius oli kolmanda kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan – s.o summa, millest suuremaid ja väiksemaid hoiuseid on võrdselt - oli samal ajal ainult 273 eurot."

Tammeväli selgitab, et üks põhjus on siin kindlasti kõrgemas eas klientide suur osakaal. "Vastavalt uuringule oli hoiuste keskmine jääk vanusegrupis üle 61 eluaasta kaks korda suurem kui näiteks vanusegrupis 31-40 eluaastat, vastavalt 5250 eurot ja 2500 eurot," ütles Tammeväli. Tema hinnangul ei ole suure tõenäosusega eakamate klientide raha mõeldud mitte investeerimiseks või näiteks uue kodu ostmiseks, vaid pigem jooksvateks kuludeks või säästetud kindlal eesmärgil. "Vaadates lisaks klientide käitumist, tundub, et täna toetavad vanemad pigem nooremat generatsiooni, mitte vastupidi," märkis Tammeväli.

Kodulaenu mitte võtnud klientide hoiused on Swedbanki uuringu põhjal kodulaenuga klientide omadest keskmiselt ligi 2-3 korda suuremad. "Küll on aga positiivne, et tänu intressimäärade langusele on laenuklientide olukord alates aasta algusest pigem paranenud," ütles Tammeväli. "Võrdluseks, kui keskmine kodulaenu kuumakse summa on 194 eurot, siis kodulaenuga kliendi keskmine hoius on kasvanud sama aja jooksul ligi 300 eurot."

Tammeväli rõhutab, et ligi 80% klientidest on säästetud hoiustena vähem kui kolme keskmise palga suurune summa. "Kaupmeestele tähendab hoiuste kasv ilmselt tegusaid jõule, kuid loodetavasti ei unune tarbimise tuhinas ka säästetud raha pikaajalised eesmärgid," ütles ta.